Kodu, mis algab tänavast: vaata, milliseks võib muutuda sinu kodukant

Tallinna linn ja tänavad on pidevas arengus. Selleks, et säästva arengu eesmärke saavutada, on kindel plaan. Milliseks kujuneb linn aastaks 2035?

Üks suuremaid väljakutseid saab olema vanemate kortermajade rekonstrueerimine. „Tallinnas on rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid ligi 5000 ja suurem osa neist on ehitatud enam kui 40 aastat tagasi, mistõttu on korteriühistutele suur väljakutse hoida hoone heas seisukorras, panustada tehnosüsteemide uuendamisse ja korrastada sealjuures ka hooviala,“ ütleb Eero Saava, Tallinna strateegilise planeerimise teenistuse rohepöörde büroo projektijuht. Siinkohal paneb õla alla ka Tallinna linnavalitsus. „Tallinn toetab praegu korteriühistuid üheksa erineva toetusmeetme kaudu. Tänavuse aasta prioriteedid on tuleohutus tornmajades ja rohepöördetegevused, sealhulgas rattamajade rajamise toetus ja energiaauditi toetus, mille eesmärk on analüüsida hoone energiakasutust ning tehnoseisundit,“ kommenteerib Saava. Aastaks 2030 on rekonstrueeritud vähemalt 25% Tallinna korterelamutest ja sealt edasi räägime juba veelgi suurematest protsentidest.

Hubasem elukeskkond

Saava sõnul panustatakse palju just kvartalipõhise renoveerimise käima lükkamisele. Lisahoogu annab sellele ka Tallinna linna välisprojekt SOFTacademy, mis valiti European Urban Initiative’i programmis parimate hulka. „Regionaalarengu Fondi toetusel töötatakse projekti raames välja mudel, kuidas koos paneelelamute tehaselise renoveerimisega viia uuele tasemele ka majadevaheline ruum ja anda nii hoogu renoveerimislainele. Projekti eesmärgiks on muuta üks Mustamäe paneelmajade näidiskvartal atraktiivseks – parandada kvartali mikrokliimat, elavdada kogukonnategevusi ning luua seeläbi hubasem elukeskkond.“

Uued lahendused

Renoveerimisprotsessi käigus muutub lisaks uuele väljanägemisele veel muudki. „Saame praegu kasutada tervikrenoveerimist tehases toodetud fassaadielementidega. See tähendab, et lisanduvad uuenduslikud välisseina trepikojamoodulid ning rõdud ja lodžad. See on ehitusviis, kus puitkarkasselement ehitatakse tehasetingimustel vähemalt 80% ulatuses valmis selliselt, et selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued avatäited, tehnosüsteemid ning fassaad. Unistame ka kataloogilahendustest uute liftidega, ümberehitatud trepikodadega, suuremate vannitubadega ja muude ruumilahenduslike võtetega. Et kokkuvõttes maja ei saaks mitte ainult uue kasuka, vaid ka korterite väärtus tõuseks tänu paranenud ruumikasutusele, rõdudele, lodžadele ning teistele arhitektuursetele lahendustele. Seega võib tõesti öelda, et võidavad kõik.“

Lisaks on renoveerimisprotsess muutunud kiiremaks. „Enne tehaselise tervikrenoveerimise tööde algust skaneeritakse kortermaja ja koostatakse välispiirete täpne mudel. Paneelid ja trepikojamoodulid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge. Elementidega renoveerimise korral paraneb ehitusplatsi korrashoid, väheneb tööjõuvajadus, ajakulu või elanike häiring ehituse ajal. Hoone ümber ei pea enam kuude kaupa seisma tellingud, sest paneelid tõstetakse tõstuki või kraanaga eelinstallitud kinnitustele. Tehaseline tervikrenoveerimine annab ka kindluse, et töö on tehtud kvaliteetselt ja ilmastikukindlalt,“ selgitab Saava.

Targad lahendused

Tulevikus liigumegi rohkem tarkade tehnoloogiate poole. „Tehniliste lahenduste poolest on suurt tulevikku nutika maja tehnoloogiatel, millega juhtida vajaduspõhiselt ruumide ventilatsiooni, kütet ja jahutust, päikese- ning turvaruloode avanemist, üldelektriseadmeid jne. Lamekatuste asemel on rohkem viilkatuseid päikesepaneelidega ning vihmavee kogumise ja kasutamise lahendusi majapidamises. Omatarbe vihmavett kogutakse ka krundil, osaledes sinivõrgustikus ja kaitstes asumit ning kanalisatsiooni üleujutuste eest. Välisseintega on integreeritud kaunid, igat tooni päikesepaneelid, mille toodang tarbitakse kohe või salvestatakse utiliseeritud elektriautodest eemaldatud akudest moodustatud salvestusplokkides.“ Ka elektriautode laadimiskohtade kohale saab lisada päikesepaneelidega varikatused.

Tallinna strateegiline siht aastaks 2035

Kodupaik loob kaitstust ja turvatunnet. Kodu pole ainult neli seina, kodutunne algab kodutänavast või juba asumi piirist. Õues on põhjust aega veeta igas vanuses inimestel. Tallinnas leidub igaühele sobilik kodu – elamispindade valik on mitmekesine ja kättesaadav. Erivajadustega inimestele on kohandatud piisavalt elamispindu, mis ka tänu linnaruumi ligipääsetavusele võimaldab kõigil osaleda ühiskonnaelus. Peredel on Tallinnas hea elada ja lastel on võimalik palju asju teha iseseisvalt. Kodud planeeritakse peamiselt keskuste lähedale – koos ühistranspordi, lasteaedade, koolide ja teenindusasutustega. Kõikide kodude lähedal on nii rohealasid kui ka põnevat avalikku ruumi. Toimivad energiaühistud, muutes energiatarbijad teadlikeks tootjateks. Linn näitab eluruume rajades eeskuju ja vastutustunnet, lähtudes terviklikust elukeskkonnast. Linna pakutavaid eluasemeid on kõikides linnaosades.

Taskukohasuse väljakutse

Põhja-Tallinna valitsuse arhitekt Jõnn Sooniste usub, et suurimaks väljakutseks saab olema uute kortermajade puhul pakkuda mitmekesist elukohta, mis oleks samas ka taskukohane. „“Tallinn 2035“ arengustrateegias on see eesmärgina kirjas. Hetkel on koostamisel Põhja-Tallinna üldplaneering, mis kavandab kogu linnaossa erinevaid segahoonestusega keskusalasid. Kindlasti aitab see linnaosas mitmekesisust tõsta,“ selgitab ta ja lisab, et siis ei peaks enam tulevikus Telliskoplist igapäevaste ostude sooritamiseks minema Balti Jaama või Kristiinesse. Juurde lisanduksid kindlasti veel mitmed teised ärid ja töökohad. „Aastaks 2035 muutub linnaosa kindlasti paljukeskuselisemaks.“

Sooniste sõnul vajab eraldi tähelepanu kindlasti ka tasukohase elamise küsimus. „Suure arendustegevusega korterite valik suureneb, kuid see ei tähenda, et ruutmeetrihind langeb. Viimase kümne aasta jooksul on korterite hind Eestis ja eriti Põhja-Tallinnas väga kiiresti kasvanud. Inimeste arv, kellele on korter Põhja-Tallinnas valiku küsimus, langeb. Siin mängib kindlasti olulist rolli ka olemasolevate kortermajade rekonstrueerimine,“ ütleb ta.

Elamisväärne elukeskkond

Teise olulise eesmärgina toob Sooniste välja tööstusalade asendamise segahoonestusaladega, kus pannakse rõhku just elamisväärsele elukeskkonnale. „See üleminek pole lihtne ja võtab aega. Siiski näeme, et kinnisvarahindade tõusuga hindavad ka tööstusalade omanikud oma varasemad ärimudelid ümber ja kavandavad nüüd hoopis mereäärseid elupiirkondi. Usun, et linnaosa jaoks on selline areng positiivne, eriti nüüd, kus tööstusega kaasnevad näiteks lõhna- ja mürahäiringud, mis elanikke tugevalt mõjutavad,“ sõnab Sooniste ja lisab, et siinkohal ongi väga oluline koostöö arendajatega, et nende ning linna arusaamad ühtiksid.

„Põhja-Tallinn on linnaosana väga mitmekesine. Siin on pikk merepiir sh Stroomi rand, kuus miljööala ja mitu loomelinnakut. Väga põnev linnaline keskkond, mis juba lühikese jalutuskäigu jooksul pidevalt muutub. Võib öelda, et olen suur randade fänn. Minu lemmikpiirkonnad Tallinnas ongi just enamjaolt Põhja-Tallinnaga seotud. Eriti meeldib loomelinnak. Olen ka suur randade fänn. Kuna mängin suvisel ajal ka vollet, veedan rannas suure osa oma vabast ajast. Hea ilmaga on näiteks Stroomi rand kohe erinevas vanuses ja erineva taustaga rahvast täis. Äge on, et seal on võimalik tegeleda paljude erinevate tegevustega, ka näiteks grillida. Väga mõnus,“ ütleb ta. Teistest piirkondadest toob ta Tallinnas välja veel Pirita ja vanalinna.

Eeskujulik kodutänav

2022.a. valmis Kalaranna promenaad ja sel aastal Vana-Kalamaja tänav. „Kohe kuidagi ei saa üle ega ümber sellest, mis on Vana-Kalamaja tänavaga toimunud. Usun, et see tänav hakkab Tallinna linnapilti suurel määral mõjutama. On kindlasti kriitikakohti, kuid sarnase disainikvaliteediga tänavaid on Eestis vähe, kui üldse. Toreda boonusena sai sel suvel valmis ka kaasava eelarve raames GAG-i-esine madalseiklusrada, mis on nüüd Kotzebue väljaku kõrval kõigile avatud. Siiski, protsess, mis selliste tänavalahendusteni viib, peab lihtsamaks muutuma. Olen arhitekt Toomas Paaveriga nõus, et alustuseks peaks sarnane tänav olema igas asumis. Võimas algus on nüüd igatahes antud.“

Strateegiline siht seostub otseselt säästva arengu eesmärkidega 1 „Kaotada vaesus“, 7 „Taskukohane ja puhas energia“, 10 „Ebavõrdsuse vähendamine“ ning 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“. Alateema „Mitmeotstarbelised elamupiirkonnad“ kätkeb kodulähedasi baas- ja vaba aja teenuseid ning need sisalduvad ka säästva arengu alaeesmärkides 11.4 ja 11.8. Alateema „Vajadustele vastavad kodud“ vastab säästva arengu alaeesmärgile 10.4 ning aitab saavutada ka alaeesmärki 1.4. Ühiskanalisatsioonivõrk aitab samuti vähendada kodukulusid ja tagab nüüdisaegsed elutingimused. Sarnase sisuga on ka alaeesmärk 6.2. Energiatõhusad lahendused toetavad säästva arengu alaeesmärgi 7.3 täitmist.Kaudset mõju avaldab säästva arengu eesmärkidele 13 „Kliimameetmed“, 14 „Ookeani- ja mereökosüsteemid“ ning 15 „Elurikkus ja maismaaökosüsteemid“. Loe lähemalt SIIT!

Samast seeriast:
Loe veel: Kas tead, mida tähendab kestlik areng? Vaata siit ruttu järgi, sest varsti hakkad seda mõistet järjest enam kuulma!
Loe veel: Null liiklussurma, rohkem lilleniitusid ja muruplatse! On see tõesti pealinnas võimalik?
Loe veel: Tallinn aastal 2035: uued võimalused ja paremad ühendused
Loe veel: PIILU TULEVIKU TALLINNA! Kas sellises pealinnas soovid tulevikus elada?
Loe veel: Millist muutust on rohepöördega seoses kõige enam vaja?
Loe veel: Kuidas hoida Eesti unikaalsust?
Loe veel: Mida kogukond sulle anda võib?