Haridus- ja teadusministeerium saatis eelmine nädal koolidele kirja, kus ütles mitmele seaduse paragrahvile toetudes, et reedeks plaanitud streik toimuks ebaseaduslikult. Haridusministeerium väidab koolidele saadetud kirjas, et töötüli lahendamiseks tohib streigi korraldada alles siis, kui sellele eelnevad läbirääkimised ja lepitusprotseduurid. Lisaks ütleb ministeerium, et käimas pole mitte töötüli, vaid läbirääkimisi ettevalmistavad arutelud.
ERR-ile andis intervjuu riikliku lepitaja nõunik Harri Taliga, kes sõnas, et õpetajatel on hoiatusstreigi tingimused täidetud ning reedene streik on seaduslik. „Hoiatusstreigi läbiviimine reedel pole mingilgi moel seadusega vastuolus,“ ütles Taliga.
Tali sõnas, et ministeeriumil ei ole õigust anda streigi toimumisele õiguslikku hinnangut, sest see on kohtu ülesanne. „Keegi teine seda hinnata ei saa,“ ütles Taliga. „Rõhutada tuleb ka veel seda, et alusetu või meelevaldne on väide, et hoiatusstreik on seotud lepitusmenetlusega,“ ütles Taliga ning lisas, et seadusest ei tule seda välja. „Hoiatusstreiki tavaliselt ongi ametiühingud kasutanud pigem läbirääkimiste ajal tööandjale või tööandjate ühendusele teatud surve avaldamiseks,“ ütles Taliga.
Hoiatusstreigi päeval ehk reedel toimub järgmine kohtumine riikliku lepitaja vahendusel palgatüli lahendamiseks. Kohtumisel osalevad haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti haridustöötajate liidu ning Eesti linna ja valdade liidu esindajad.
Haridustöötajate ettepanekud on järgnevad: õpetajate palkade alammäär peab tõusma 2024. aastal vähemalt 8%, kollektiivlepingu sõlmimine järgnevaks neljaks aastaks, mis tagab iga-aastase palga alammäära tõusu ning alushariduse õpetajate palkade seotuse säilimine alammääraga ning selleks vajaliku lisarahastuse tagamine KOV-le.
Välistatud pole ka pikaajalisem streik – kui reedel kokkulepet ei saavutata, hakkavad õpetajad edasisi plaane pidama. Päris streigist tuleb ette teavitada vähemalt kaks nädalat ning Voltri arvas, et detsembri esimene nädal oleks kõige loogilisem aeg päris streigi korraldamiseks.