Miks on Eesti hasartmängukorralduse tegevusluba nii populaarseks muutunud?

Eesti on otsinud pikka aega oma Nokiat, kuid selle taustal on põneval kombel tekkinud üks valdkond, mis on muutunud ootamatult populaarseks: internetikasiinod. Viivu mõne aastaga on Eesti kasiinoturg puhkenud õitsele, nähes nii märkimisväärset kasvu maksulaekumises kui ka üleüldiselt kõrgemat aktiivsust kasiinode registreerimisel.

Kui vaadata Maksu- ja Tolliameti lehel registreeritud hasartmängukorraldajaid, võib näha, et nimekiri on kasvanud mitmekümnepealiseks. Teiste hulgas leidub ka mitmeid uustulnukaid, kes on muidu tuntud välismaal, kuid on otsustanud ka Eestis hankida tegevusloa, olles ühe tegevusloa all registreerinud mitmeid erinevaid kasiinolehti. Millest on aga tingitud see, et netikasiinod on just muutunud Eestis niivõrd populaarseks? Põhjuseid on mitmeid.

Tegevusluba on kallis, aga mõistlik

Eestlastele hasartmängude korraldamiseks tuleb taotleda ametlik tegevusluba Maksu- ja Tolliametilt. Esimese hooga tundub see tegevusluba kõrge hinnasildiga: õnnemängude korraldamise tegevusloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv, mis ulatub suisa üle 47 000 euro. Kuigi taotleva ettevõtte osakapital peab olema samuti priske (vähemalt 1 miljon eurot), siis ligi 50 000-eurone riigilõiv ühe tegevusloa eest võib tunduda suur.

Kui aga vaadata hasartmänguvaldkonna tegevuslubasid mujal maailmas, selgub, et Eesti riigi küsitav lõiv on võrdlemisi mõistlik. Malta Gaming Authority, üks maailma kõige levinumaid hasartmänguvaldkonna litsentseerijaid, küsib tegevusloa eest iga aasta 25 000 eurot fikseeritud tasu, millele lisandub veel protsentuaalne lisatasu vastavalt teenitud kasumile. Eesti tegevusluba kehtib tähtajatult ning riigilõiv on ühekordne, MGA litsentsi eest tuleb aga iga aasta välja käia viiekohaline tasu, mis vaid 4 aasta lõikes tähendab juba 100 000-eurost väljaminekut puhtalt tegevusloa eest.

Ka Eesti tegevusloa taotlemine ei ole muidugi kõige lihtsam ülesanne. Taotlemise käigus kontrollitakse ettevõtte tausta põhjalikult ning veendutakse taotleja usaldusväärsuses. See ei ole kaugeltki lihtne protsess, ent kui vaadata tegevusloa taotlemisega seotud kulusid, on selge, miks paljud välismaa firmad on hakkanud eelistama MTA tegevusluba: maailma mastaabis võrreldes on Eestis tegevusloa taotlemine ülimalt soodne.

EMTA nimi maksab

Maailmas on mitmeid hasartmängukorralduse tegevuslube, kuid igaühe nime taga pole just väga palju tunnustust või autoriteeti. Üks näide on saareriik Curaçao, kus on suisa lokkav hasartmänguvaldkond, seda suuresti kohaliku tegevusloa soodsate tingimuste tõttu. Kuna Curaçao tegevusluba on ühtlasi lihtne ja soodne taotleda (ning suuremas osas saab igaüks tegevusloa kätte ilma suurema vaevata), on ka selge, miks paljud on otsustanud hoopis seal litsentsi hankida. Küll aga tuleb ka Curaçao tegevusluba iga aasta uuendada, tasudes u 15 000 eurot iga aasta oma tegevusloa eest.

Siiski aga on suur vahe sellel, kas omada tegevusluba kohas, kus sisuliselt igaüks võib tegevusloa saada või hankida tegevusluba mõne riigi maksuametilt, nagu on olukord Eesti puhul. Ettevõtte maine perspektiivist mängib olulist rolli see, kui saab oma kodulehele märkida, kuidas ettevõttel on Maksu- ja Tolliameti väljastatud tegevusluba. Ka tarbijale annab see märku mängukohast, mida võib rohkem usaldada: kui me ei saa usaldada MTA tegevusloaga mängukohta, siis mida me saame üldse usaldada?

Mõistlik taotlusprotsess, võrdlemisi soodne riigilõiv ning maksuameti usaldusväärne silt on selged põhjused, miks nii paljud hasartmängukorraldajad on otsustanud alustada Eestis tegevust. Eestlastele tähendab see aga rohkem mitmekülgsust ning rohkem mänguvalikuid. On vähe riike maailmas, mis saavad selliste omadustega priisata ning tänu meie soodsale ärikeskkonnale saame me seda hetkel veel väita hasartmänguvaldkonna kohta.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!