Õpetajate soov on kohtuda lähipäevil, sest peaministri soovimatus probleemi lahendamisega tegeleda ohustab juba Eesti laste hariduse kvaliteeti ning haridusvaldkonna jätkusuutlikkust. Õpetajate eesmärk on otsida kompromissi, kus riigikaitse kõrval väärtustataks ka õpilaste arenguks vajalike tingimuste loomist.
Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar sõnas, et oluline on rahulikult maha istuda ning koos vaadata üle haridusvaldkonda puudutavad mõõdikud. „Oleme palunud, et peaminister analüüsiks koos õpetajatega järgnevaid mõõdikuid: kui palju on viimase 10 aasta vältel ülikoolid aineõpetajaid koolitanud, milline on koolis töötavate inimeste vastavus kvalifikatsiooninõuetele, mis on õpetajana töötavate inimeste vanuseline ja sooline struktuur, kui palju tõusis õpetajate reaalpalk aastatel 2022 ja 2023, millised on Läänemere regioonis kehtivad õpetajate karjäärimudelid ja töötasud,“ ütles ta.
Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu rääkis, et õpetajate koormus on läbi aastate järjest kasvanud. Näiteks on õpetajate ületunnitööd tema sõnul oluliselt suurendanud Ukraina sõjapõgenike lisandumine meie koolidesse, riiklike õppekavade arendustegevus, ettevalmistavad tegevused eestikeelsele haridusele üleminekuks, kaasava haridusega seotud ülesanded ning ülisuured ootused klassijuhatajatööle.
„Ülesandeid on üha lisandunud, samas tipp-poliitikute alavääristav suhtumine õpetajate panusesse on muutunud üha avalikumaks. Kusagil on piir ning sel sügisel, mil on muutunud üha selgemaks, et sõlmitud koalitsioonilepingut hariduse sõlmküsimustes Reformierakond täita ei kavatse, on see piir ületatud,“ sõnas ta.
