Hussar ütles, et pakkus seda ka Soome Eduskunta spiikrile Jussi Halla-ahole, vahendab Ilta-Sanomat.

Hussari sõnul võiks olla kasu ka selle jagamisest, mida eestlased on õppinud varasematest operatsioonidest, kus on olnud tegemist samasuguste olukordadega.

Viimastel päevadel on Vene võimud lasknud nii Soome kui ka Eesti idapiirile ilma vajalike dokumentideta inimesi.

Eesti spiiker saatis reede õhtul ka pressiteate, kus kinnitas, et kohtus Soomes ametlikul visiidil olles Eduskunna esimehe Jussi Halla-aho, president Sauli Niinistö ja peaminister Petteri Orpoga, kellega arutati regionaalse julgeoleku tugevdamist, sealhulgas koostööd Venemaalt lähtuva põgenikesurvega toimetulekul.

Hussar ütles kohtumistel, et Eestil ja Soome on väga lähedased naabrid, partnerid ja liitlased, kes teevad paljudes valdkondades tihedat koostööd. Tema sõnul tuleb nii valitsuste kui ka parlamentide vahel aktiivset koostööd jätkata, kusjuures eriti oluline on see pingelist geopoliitilist olukorda arvestades kaitse- ja julgeoleku valdkonnas.

Eraldi rõhutas Hussar operatiivse infovahetuse ja koostöö tähtsust merealuse kriitilise taristu kaitset ja Venemaalt lähtuvat põgenikesurvet puudutavates küsimustes. „Eesti jälgib väga tähelepanelikult praegu idapiiril toimuvat ning oleme valmis olukorraks, kui põgenikesurve peaks ka meie piiril oluliselt kasvama. Teeme selles küsimuses Soomega tihedat koostööd ning oleme valmis Soomet ka vajadusel toetama,“ ütles ta.

Kohtumistel arutati ka Venemaa agressiooni Ukrainas ja võimalusi, kuidas olla ühiselt Ukrainale toeks. „Peame jätkama tööd, et võtta kõik Ukrainas toime pandud kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo süüdlased vastutusele ning luua selleks eritribunal, millel on maksimaalne rahvusvaheline toetus. Samuti peab Venemaa hüvitama oma tegevusega Ukrainale tekitatud kahju,“ märkis Hussar ning juhtis tähelepanu, et Riigikogus läbis sel nädalal esimese lugemise eelnõu, mis loob võimaluse kasutada Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varasid.

Hussar rõhutas ka, et sõja võitmiseks vajab Ukraina jätkuvalt meie igakülgset abi ja toetust. „Lääneriigid ei tohi lasta oma tähelepanul hajuda. Muu hulgas peame jätkama Ukrainale sõjalise abi andmist ning toetama neid teekonnal Euroopa Liidu ja NATO liikmeks,“ ütles ta.

Hussar kohtus täna Soome parlamendis ka fraktsioonide ja komisjonide esimeeste ning Soome-Eesti parlamendirühma juhtidega. Koos Soome spiikriga avas ta Helsingi Ülikoolis peetava juubeliseminari, millega tähistatakse saja aasta möödumist eesti keele ja kultuuri õpetamise algusest Soomes.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil Eesti-Soome parlamendirühma esimees Anti Poolamets ja aseesimees Kadri Tali.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena