SpaceX peab tänast päeva siiski märkimisväärseks. Suuremad probleemid, mis aprillis toimunud esmalennul olid, said ületatud. Ettevõtte endi sõnul on tehtud märkimisväärseid edusamme ning ainuüksi see, et lend kestis nii kaua, on puhas võit võrreldes sellega, mis juhtus aprillis.
Starshipi start algas hästi ning kosmoselaev jõudis umbes 148 km kõrgusele ehk Maa atmosfäärist välja. Raketi lend aga katkes taas tehniliste probleemide tõttu, umbes kaheksa minutit pärast starti lõpetasid pardal olnud arvutid töö, lisaks plahvatas raketi massiivne Super Heavy mootor.
Raketi esimene aste pidi eraldudes maanduma minutite pärast Mehhiko lahes, ülemine etapp pidi reisima osaliselt ümber Maa, kukkudes siis Hawaii saarte lähedal Vaiksesse ookeani. Nii aga paraku ei läinud.
Kanderakett küll eraldus õigel ajal, kuid Mehhiko lahte kukkumise asemel plahvatas see õhus. 121 meetri pikkune kapsel jätkas teekonda orbiidile, kuid seitse minutit pärast kande-raketist eraldumist plahvatas ka see.
Kosmoselaeva katsetustega on aga kiire, sest SpaceX soovib raketi koos astronautidega saata kuule veel 2025. aastal. Kui katsetused edukad ei ole, võib ettevõte tähtaega edasi lükata, mida on ka arutatud.
SpaceX analüüsib nüüd, mis taas valesti läks ning teevad siis kolmanda katsetuse.
Kui SpaceX-i insenerid suudavad panna Starshipi tööle nii, nagu see on kavandatud, on see märkimisväärne, Starship on ajaloo suurim megarakett.
Starshipi mõlemad astmed on korduvkasutatavad, et vähendada kulusid ning säästa keskkonda. Rakett peaks olema võimeline orbiidile viima rohkem kui sada tonni varustust.
See aitaks ka SpaceX-i omanikule Elon Muskile kaasa, tema unistus on viia inimesed ja varud Marsile, et rajada sinna inimasustus.
