Kõik opositsioonierakonnad ootavad presidendi sekkumist valitsuse eelnõude sidumisele usaldushääletusega

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon saatis neljapäeval Eesti presidendile Alar Karisele kirja, milles palub jätta välja kuulutamata usaldushääletusega vastu võetud riigieelarvet puudutavad valitsuse eelnõud. Sarnase kirja on varem Kadriorgu saatnud ka Isamaa ja Keskerakond.

„Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes taunitakse usaldushääletusi kui parlamentaarse demokraatia põhimõtte rikkumist,“ osutab kirjas EKRE, lisades, et Reformierakonna võimu ajal on eelnõude usaldusküsimusega sidumine muutunud reegliks, mille eesmärk on opositsiooniga mittearvestamine.

„Oleme kasutanud seadustega lubatud mehhanisme, et survestada koalitsiooni ja valitsust otsima parlamentaarset kompromissi opositsioonierakondadega. Sisulisi läbirääkimisi opositsiooniga ei ole valitsuskoalitsioon algatanud, meiepoolsetele erinevatele ettepanekutele isegi ei vastata,“ jätkab EKRE fraktsioon oma pöördumises.

EKRE leiab pöördumises presidendile, et usaldushääletuste, arupärimiste ja opositsiooni eelnõude päevakorrast tõrjumisega on opositsioonilt, mis esindab suurt osa Eesti kodanikest, võetud seaduslikud vahendid parlamentaarse protsessi mõjutamiseks. „Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus parlamentarism Eestis on lakanud olemast ning Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord enam ei kehti,“ tunneb erakond.

EKRE kutsub presidenti üles jätma usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata.

EKRE märgib, et alternatiiviks on erakorraliste valimiste väljakuulutamine, milleks presidendil õigus põhiseaduse § 78 alusel. „Otsustamise andmine kõrgeima võimu kandjale on parim viis poliitilise ummikseisu lahendamiseks,“ leiab EKRE.

Esmaspäeval pöördus riigikogu Isamaa fraktsioon president Alar Karise poole, et riigipea väldiks Eesti seadusandliku võimu kandja, riigikogu, muutumist täidesaatva võimu käepikenduseks ning presidendi institutsiooni ei kasutataks koalitsiooni poolt ära poliitilise tööriistana.

„Käesoleval nädalal on riigikogu täiskogu istungite päevakorda esitatud kokku seitse valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõud ning nagu avalikkus nädalavahetusel toimunud Reformierakonna üldkogul kuulis, ootavad ees veel täiendavad eelnõude usaldusküsimusega sidumised,“ osundas oma kirjas presidendile Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Seeder tõi eraldi välja, et kui septembris toimus riigikogus esindatud erakondade esimeeste koosolek poliitilisele kriisile lahenduseks leidmiseks ning lepiti kokku, et taoline kohtumine peaks korduma, siis viimase kahe kuu jooksul pole koalitsiooni, peaministri või riigikogu esimehe poolt näidatud üles initsiatiivi uueks kohtumiseks.

„Pidev eelnõude usaldusküsimusega sidumine õõnestab Eesti inimeste usku demokraatlikku protsessi ning lahendust sellele tuleb otsida kõigi poliitiliste jõudude ühisel pingutusel,“ rõhutas Seeder.

Esmaspäeval pöördus presidendi poole avalikus kirjas ka Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart. „Pöördun teie poole, lugupeetud president, et te kasutaksite võimaluste piires oma mõju ohtliku patiseisu lahendamiseks. Usaldushääletused ega lausaline obstruktsioon ei ole see tee, mida mööda liikuda,“ sõnas Kõlvart. „Palun, et te annaksite oma hinnangu valitsuse tegevusele ning takistaksite opositsiooni tasalülitamise nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Palun, et tõmbaksite pidurit põhiseaduse tuuma hävitamisele.“