Tartu astus ehitusjäätmete taaskasutuses suure sammu

Eelmisel aastal alguse saanud Tartu ringrenoveerimise projektis avas Tartu linn ehitusjäätmete ringkasutuspanga, ehitatud on juba mitu taaskasutatud materjalidest rattamaja, lisaks soovitakse rajada mitmeid võimalikke ringrenoveerimise näiteid koos eramuomanikega. Tartu eesmärk on jõuda saja kliimaneutraalse linna hulka ja kahtlemata aitab see projekt jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisele kaasa.

Tartu linnavalitsuse majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne sõnul on inimestel taaskasutuse ja ringmajanduse vastu väga suur huvi ning Tartu on ringrenoveerimise projekti käigus lisaks ringkasutuspanga avamisele ehitanud valmis juba kolm kasutatud materjalidest rattapaviljoni. „Tõtt-öelda osutus rattapaviljonide ehitamisel kõige suuremaks probleemiks kasutatud korralike ehitusmaterjalide kättesaadavus,“ ütleb Lääne.

See olukord peaks muutuma aina paremaks, sest linnavalitsus andis ettevõttele Terasteenus vajalikud ruumid, et pakkuda kasutatud ehitusmaterjalide ringkasutuspanga teenust. Ringkasutuspank on kasulik nii materjalide loovutajatele kui ka uutele omanikele, sest kui praegu peab ehitusmaterjalide jäägid viima tasu eest jäätmejaama, siis ringkasutuspanka on võimalik taaskasutatavaid materjale ära anda tasuta või nende eest isegi raha saada.

Eelmisel aastal alguse saanud Tartu ringrenoveerimise projekti eesmärk on lisaks ringkasutuspangale luua pilootlahendused materjalide taaskasutatavuse tõendamiseks ning rajada praktilised ringrenoveerimise näited koostöös eramuomanikega. Aasta jooksul on koolitatud iseehitajaid ja eramuomanikke, korraldatud arhitektide ja inseneride ringrenoveerimise töötube ning süvendatud koostööd Eesti ja Norra partneritega. Tartu jäätmekava uuendamisel töötati välja kümme olulist sammu ringrenoveerimise võimestamiseks ja hetkel käib töö ringkasutuspanga digilahenduse loomisega, mis peaks valmima veebruaris. Digilahendus võimaldab tulevikus saada reaalajas ülevaadet ringkasutuspangas olevatest ehitusmaterjalidest.

Ehitusmaterjalide osas on vaja selgust, mida ja kus seadus lubab kasutada

Kurb statistika ütleb, et ehitussektoris tekib 9% Eesti jäätmetest ja jäätmete ringkasutus on madalakvaliteediline, sest üle 90% ringlusse võetud ehitusmaterjalidest kasutatakse tagasitäiteks. Lääne sõnul on suur probleem seadusandluses. „Ehitusmaterjalide osas ei ole konkreetset selgust, mida ja kuidas tohib korduvalt kasutada. Rajatiste puhul pole kasutatud materjal probleemiks, aga elumaja ei saa vanadest materjalidest ehitada.“

Lääne lisab, et olukorra parandamiseks on palju panustanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tehakse asjakohaseid katseid ja järeldusi. „Meie projektide töökoosolekutest tean, et on jõutud järeldusele, et sada aastat vana puit võib teatud juhtudel olla paremate omadustega kui tänapäevane poest ostetud puit. Betoonijääkidega tehtud katsed annavad lootust, et ka viletsama fraktsiooniga betoonist on võimalik ümbertöötluse teel saada kvaliteetset materjali.“

Rattamajadest leiab tükikese Võru-, Järva- ja Valgamaad

Üheks projektis nimetatud ülesandena sai linn kohuseks ehitada taaskasutatud materjalidest neli avalikku rattamaja. Kolm neist on praeguseks valmis, neljanda ehitus käib. „Meie eesmärk on näidata inimestele, et lammutuse käigus tekkivatest jäätmetest on võimalik ehitada linnaruumi sobivaid ehitisi. Oleme rattamajade juurde pannud ka pildid ja info, kust on materjal saadud ning kuidas kasutatud,“ selgitab Lääne. Aprillis avati rattamaja Salme 1a aadressil, selle ehitusel kasutati Karlova kooli vana kuuri puitu, rattakinnitused saadi Tallinnas demonteeritud metallaiast ning kivisillutis korjati kokku Tartu linna erinevatelt aladelt. Juunis valminud Kaunase puiestee 23 rattamaja on saanud materjalid üle Eesti: puit tuli Võrumaalt Kubija spaast, katuseplekk Aravete lasteaialt ning tänavakivid Tartu Rukkilille monumendi sillutisest. Kolmas rattamaja avati septembris Roosi kettagolfipargis ning seal kasutatud puit on pärit Tartu Helliku lasteaiast, katuseplekk Aravetelt, tänavakivid Rukkilille monumendi juurest ning lisaks kasutati „Suudlevate tudengite“ purskkaevu tehnoruumi renoveerimisel üle jäänud betoonplaate. Viimane rattamaja tuleb Holmi staadioni lähedale aadressile Muuseumi tee 7 ja seal kasutatakse Annemõisa 12 elamu ning Valgamaalt Linnu talust vana laudahoone lammutusest tulnud puitu, Helliku lasteaia mängumajade lammutusest saadud puitu ja katuseplekki ning sillutisena Tartu linnas kasutusel olnud vanu tänavakive.

Rattamajad on saanud palju positiivset tagasisidet

„Inimestel on kindlasti põnev lugeda, et millistelt objektidelt pärit materjali on uute rattamajade juures kasutatud, kuid tegelikult pole ringmajandus nii lihtne, kui võiks arvata,“ tõdeb Lääne. „Üks probleem on materjalide saadavus. Meie koostööpartnerite, noorte TalTechi arhitektide ideelendu pärssis päris palju, et projekteerides tuli arvestada ainult olemasolevate materjalidega. Lisaks selgus, et kasutatud ehitusmaterjalidest ehitamine eeldab tihedamat koostööd projekteerija, tellija ja ehitaja vahel ning ajaline ja rahaline panus kujuneb oodatust suuremaks. Me ei osanud seda ette näha. Samuti oli üllatav, et mõned ehitajad ei soovi endale nii-öelda kehva referentsi ehk enamik eelistaks ehitada ainult uutest materjalidest. Õnneks oleme kõikidel juhtudel saanud Tartu rattamaju ehitama ettevõtja, kes igati toetab ja mõtleb kaasa, kuidas ehitada kasutatud ehitusmaterjalidest.“

Tartu linn on rattamajade pilootprojektiga väga rahul ja majad on saanud kasutajatelt palju positiivset tagasisidet. „Loodame, et ehitusmaterjalide ja -jäätmete ringkasutuspank läheb samuti hoogsalt tööle. Parandades kasutatud ehitusmaterjalide kättesaadavust, muutub meie ühine elukeskkond puhtamaks ja paremaks.“

KIK toetas Tartu Linnavalitsuse projekti „Tartu ringrenoveerimine“ 286 182 euroga Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest.