Taksojuhist ohver leiti märtsis Kesk-Rootsi looduskaitsealalt üles pooduna. Kohus jõudis järeldusele, et tema tapjad olid püüdnud maskeerida surma enesetapuks.
Uppsala kohus leidis, et tüdrukut puudutavate varasemate süüdistuste tõttu meelitati ohver sinna seksuaalsete teenete lubadusega.
Vanim vend, kes oli sündmuse hetkel 18-aastane, mõisteti eluks ajaks vangi. Ülejäänud neli süüdimõistetud olid alaealised ning nad mõisteti kolme- kuni nelja-aastase vabadusekaotusega noorte kurjategijate hoolekandeasutusse.
Kolm vanemat venda tunnistati süüdi mõrvas. Tüdruk ja noorim vend, kes oli ühtlasi tüdruku poiss-sõber, ei viibinud sündmuskohal ning neid mõisteti süüdi mõrvale kaasaaitamises.
Kuigi kõik viis teismelist eitasid oma seotust, mõistis kohus nad süüdi prokuröride esitatud kaudsete tõendite alusel. Mõrvaplaani tõendina esitas prokuratuur ka teismeliste vahelisi sõnumeid.
Neli päeva enne ohvri kadumist oli tüdruk kirjutanud sõbrale: „Tema vennad lähevad minu vägistajaga kohtuma.“
Üks vendadest kirjutas: „Me peaksime tegema reedel [mõrva päeval]“, millele teine vend vastas: „OK.“
Pärast mõrva kasutas üks vendadest ohvri mobiiltelefoni, et kanda raha ohvri pangakontolt üle enda kontole.
Tüdruk eitas teadmist, et vennad kavatsesid mehe tappa. Ta ütles, et arvas, et nad peksavad mehe läbi.
Uppsala ringkonnakohtu president Lars Holmgard otsustas, et vennad kavatsesid mehe mõrvata hetkest, mil nad ostsid mehe surmakohast leitud köie.
