FOTOD | Haridusminister leidis õpetajatele kaheksa miljonit eurot lisaraha, kuid kokkulepet ei sündinud

Täna taas kohtunud haridusminister, õpetajad ja riiklik lepitaja omavahel kokkuleppele ei jõudnud. Kuigi haridusministeerium leidis palgatüli lahendamiseks kaheksa miljonit eurot lisaraha, vaieldakse selle üle, kuidas raha kasutada.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul on valitsuse uus ettepanek, et töötasu alammäära tõstmisesse suunatakse veel kaheksa miljonit eurot lisaraha. „Leidsime ministeeriumi seest ikkagi kaheksa miljonit eurot, tegime kõvasti tööd ja otsisime kärpekohti,“ rääkis minister. Ta lisas, et valitsus saavutas kokkuleppe, et haridusministeeriumi kärpekohti võib nüüd kasutada õpetajate palga tõusuks.

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau tegi nädala alguses ettepaneku tõsta õpetajate palga alammäära kvalifitseeritud õpetajatele 4,3% ja kvalifikatsioonita pedagoogidele 1,77%. Kallas tõdes, et säärane käik eeldab seadusemuudatust ja haridusministeeriumil pole selleks piisavalt lisaraha.

Kallas märkis, et suhtub kompromissi leidmisse palju optimistlikumalt kui möödunud nädalal. „Mina teen praegu kõik endast oleneva, et streik ära hoida,“ kinnitas ta. Minister lisas, et kuigi praegune palgatüli toimub 2024. aasta üle, jätkab ta omavalitsuste ja haridustöötajatega pikema plaani arutamist. Praeguse kriisi lahendus nelja aasta palgatõusu ei hõlma, nentis ta. Selle üle hakatakse arutama järgmise aasta alguses.

Valitsus saab riigieelarves muudatusi teha järgmise nädala kolmapäevani. Kallase sõnul tähendab see, et lõpliku kokkuleppe sündimine EHL-i ja valitsuse vahel peaks selguma tuleva nädala alguses.

Voltri: meil on raha kasutamisest erinev arusaam

Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri tõdes, et haridustöötajad väljusid läbirääkimistelt oodatust positiivsema tundega. „Õnneks oli näha, et meie minister on teemat tõsiselt võtmas ja tegi pingutusi, et leida lisaraha,“ tunnustas Voltri. Ta ütles, et võimalus kompromissiks on olemas, ent praegu on valitsusel ja haridustöötajatel väga erinev nägemus sellest, kuidas raha jaotada.

Voltri sõnul tegi EHL-i delegatsioon läbirääkimiste laua taga ettepaneku, kuidas raha töötasu alammäära tõstmise ja diferentseerimisfondide vahel jagada. „Võib-olla ületasime volitusi, aga ütlesime, et saaksime vastu võtta pakkumise, mille järgi läheks praktiliselt kogu raha töötasu alammäära tõstmisesse,“ sõnas Voltri. Ta nentis, et tegelikult selgub alles õhtusel EHL-i volikogu istungil, kas delegatsioon ületas oma volitusi või jäädakse selle ettepaneku juurde.

Voltri selgitas, et palga alammäär on raha, mille õpetaja teenib täiskohaga töö eest. „Diferentseerimisfond ei ole see, mis kindlasti õpetajateni jõuab,“ laitis ta valitsuse ettepanekut raha sinna suunata. „Seda saab kohalik omavalitsus ümber jagada, näiteks palgata tugispetsialiste. Kui me ütleme, et diferentseerimisfonde suurendades tõuseb kindlasti õpetajate palk, siis see ei ole tõsi.“ Diferentseerimisfondi raha eest võib teeb sõnul palgata näiteks rohkem õpetajaid ja ka sel juhul jääb praegu ametis olevate õpetajate palk samaks.

Voltri tunnistas, et õpetajate palgatüli ei näi valitsuse jaoks endiselt prioriteetne olevat. „Kui valitsus tahaks, võiks ta vajaliku raha leida tervet riigieelarvet ümber tõstes,“ märkis ta. Kuna neil on riigieelarvega juba väga kiire, tuleb nüüd ka õpetajate palgaküsimusega tegeleda, lisas ta.

Voltri sõnul pole veel kindel, kas ja millal õpetajate streik toimub. „Kui me kokkulepet ei saavuta, siis streik tuleb, aga juba uute otsuste valguses,“ lubas ta. Õpetajad tegid hoiatusstreigi 10. novembril, ent on öelnud, et vajaduse korral on nad valmis tegema ka pikemaajalise streigi.