Täna on vabatahtlike päev. Aasta abipolitseinik: tunnen, et teisi inimesi aidates laen enda akusid

5. detsembril tähistatakse vabatahtlike päeva. PPA aasta vabatahtliku, Tartu abipolitseiniku Getter Kukka sõnul on vabatahtliku suurim väärtus usaldus – kui olukord läheb hapuks, siis ta peab appi tõttama.

Miks otsustasid abipolitseinikuks hakata?

Argipäevadel täidan Lõuna prefektuuris juhiabi rolli, mistõttu olen iga päev nii või teisti politseitöö mulli sees. Lahendan telefonitsi inimeste muresid või aitan ka prefektuuri juhtkonna liikmete igapäevaseid töiseid küsimusi lahendada. Selle kõige kõrval tahtsin aga veel enamat ära teha, olla vahetult abistaja rollis. Nii läksingi kabinetist välja tööpõllule – patrulli.

Milline oli sinu teekond vormikandjaks saamisel?

Abipolitseinikuks soovisin saada juba aastaid tagasi, aga siis tegi elu oma käigu ja minust sai ühe vahva tüdruku ema. Sealt edasi, kui tuli mõte, et peaks nüüd küll katsetele minema, siis sain poja. Aastal 2021 lapsehoolduspuhkuselt naastes teadsin, et nüüd teen ära või jääbki tegemata. Esitasin avalduse, läbisin e-õppe, sooritasin testi ja treeningud ning loetud kuude pärast sain juba kätte abipolitseiniku töötõendi ja panin vormi selga.

Milline on olnud seni kõige meeldejäävam vahetus?

Ilmselt ei ole ma erand, kui ütlen, et seni kõige meeldejäävam on olnud esimene väljakutse, kus puutusin kokku surnukehaga. Tulekahju väljakutse, kus vanem mees oli ilmselt sigaret suus magama jäänud. Sündmuskohale sõites olin igasuguse eelarvamuseta – ei tundnud hirmu, küll aga põnevust, et töö toob midagi uut. Politseiametnik kõrvalistmelt veel küsis, kas olen varem mõnel sellisel väljakutsel käinud. Vastasin, et see mul selline esimene. Politseinik veel imestas, et kuidas nii ja sõnas, et no siis saad peagi suitsusingi lõhna tunda.

Sündmuskohale jõudes kehtestasime perimeetri, et kõrvalised õnnetuspaika ei rikuks enne, kui uurimiseks vajaminevad tõendid on koos. Politseinik hakkas agaralt pabereid täitma ja nagu muuseas ütles, et mine tee sa laibast pildid ära. Turtsatasin naerma, vaatasin siis teda suurte silmadega, et ongi tõsi taga ja mõtlesin kiirelt, et „Okei, töö vajab tegemist.“ Pildid said tehtud ja mõistsin, et selliseid olukordi lihtsalt ei saa ega tohi üle mõelda. Surm, mistahes põhjusel, on mõistagi äärmiselt traagiline. Politseitöös on selliseid väljakutseid aga üksjagu ja sa lihtsalt ei saa seda tööd läbipõlemata teha, kui kõike hinge võtad.

Mis ajendab sind oma vabast ajast abipolitseinikuks käima?

Tunnen, et teisi inimesi abistades laen enda akusid. Teiste aitamine teeb südame soojaks. See töö ei ole ilmselt igaühe jaoks, aga kui sa tunned, et oled valmis panustama, siis tule ja panusta südamega!

On sul põhimõtted, mida abipolitseinikuna oma töös järgid?

Lähtun igal sammul sellest, et politseiniku kõige parem relv on sõna. Ja nii ongi: paljud väljakutsed annab sõnajõullahendada. Tõsi, teinekord puutume kokku ka sellistega, keda ei peata muu kui füüsiline jõud – siis tuleb seda ka kasutada.

Milline on olnud kõige kurvem väljakutse?

Eks kõige südamlikud ja kurvemad lood on ikka lastega seotud. Mäletan väljakutset, kus umbes 10-aastane poiss lõhkus turvakodu klaasukse, kuna ta ei saanud telekamängu mängida. Tema seisund oli niivõrd kehv, et pidime ta viima psühhiaatriakliinikusse.

Kliinikumi jõudes istusid kõik lapsed kenasti laua taga, jõid parasjagu teed ja sõid saiakest. Lastel oli hea meel politseinikke näha, aga mul keris peas vaid mõte: „No küll on armsad lapsed, aga miks ometi nad siia on kõik sattunud?“.

Sa oled politsei- ja piirivalveameti aasta parim vabatahtlik. Milliseid omadusi on vaja, et olla parim?

See retsept on tegelikult ütlemata lihtne: kui oled patrullis, siis ole 100% politseinikele toeks. Sinu teadmised ja oskused peaks politseinikele andma teadmise, et nad saavad sind usaldada. Kui olukord hapuks kisub, ei ole mina see, kes kangestub. Ma ruttan politseinikele appi.

Ka minu siht silme ees on saada endale pikapeale selline teadmiste pagas, mis võimaldaks igas olukorras politseinikele abiks olla. Tööpõld on kirju ja info hulk ääretult suur, kuid unistan sellest, et teaksin juba ette, mida ja kuidas igas olukorras teha, ilma et keegi mind suunama peaks.

Aasta on varsti läbi. Kuidas uuele aastale turvaliselt vastu minna?

Pidage piiri vägijoogiga ja hoidke pilk peal, et ka teie ümberkaudsed alkoholiga endale liiga ei teeks. Alkohol on paljude õnnetuste peamiseks põhjuseks ning võib julgelt öelda, et kui keegi pitsi ei tõstaks, poleks ka politseil, kiirabil ja päästjatel piltlikult öeldes jalad ühest kohast teise jooksmisest nii villis, kui nad on seda täna.