VIDEO ja BLOGI | PISA tulemused: Eesti lapsed on Euroopas matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes esikohal
(223)
Täna tutvustas haridusministeerium PISA uuringu tulemusi. Eesti õpilased on jätkuvalt Euroopas esikohal matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Samas tõi uuring esile kitsaskohti – näiteks haridusliku ebavõrdsuse kasvu ja kvalifitseeritud õpetajate puuduse.
Haridusminister Kristina Kallas rääkis, kuidas Euroopa võrdluses on Eesti jätkuvalt tipus. „Matemaatikas jagame 1.-2. kohta Šveitsiga. Lugemises jagame samuti 1.-2. kohta Iirimaaga ja loodusteadustes on esimene koht Eesti õpilastel,“ tutvustas ta uuringu tulemusi. Samas tõdes ta, et võrreldes 2018. aasta tulemustega on kõik riigid punktivõrdluses langenud, ent Eesti langus oli väiksem ja see näitab, et haridusvaldkond suutis koroonapandeemia ajal hästi kohaneda.
Eesti õpilased on teadmiste ja oskuste poolest tipus koos Aasia riikidega. „Maailma võrdluses oleme matemaatikas 7.-8. kohal, lugemises 2.-9. kohal ja loodusteadustes 4.-8. kohal. Eesti on esimene riik, mis järgneb Aasia riikidele,“ rääkis Kallas.
Lisaks küsiti PISA uuringus õpilastelt nende rahulolu elu ja kooliga seoses. Tulemused näitasid, et Eesti õpilased on valdavalt rahul ning tunnevad end koolis turvaliselt. Poistel on rahulolu kõrgem kui tüdrukutel ja eestikeelse õppekeelega koolide õpilaste rahulolu on kõrgem kui venekeelsete koolide õpilastel.
Samuti usuvad uuringu andmetel Eesti õpilased seda, et intellektuaalsed võimed on inimeste endi teha ehk tuleb ise pingutada, et häid tulemusi saada. „Nad on ka ennastjuhtivad ehk tunnevad, et oskavad ise õppimisprotsessi kujundada ning tunnevad vastutust oma tulemuste eest,“ märkis Kallas.
Hariduslik ebavõrdsus on kasvanud
Samas tõi uuring välja ka kitsaskohti. Kallase sõnul on üks murekoht, et kvalifitseeritud õpetajate puudus on kasvanud. Lisaks on suurenenud hariduslik ebavõrdsus, mida mõjutab sotsiaalmajanduslik taust. „Need, kes sooritasid näiteks matemaatikas kõrgemad tulemused, siis nende tausta mõju pole väga muutunud. Aga need, kes said madalamad tulemused, nendel on sotsiaalmajandusliku tausta mõju kasvanud,“ rääkis ta.
Haridus- ja noorteameti rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire rääkis, et esimest korda PISA uuringute ajaloos on olnud matemaatikas 10-punktine langus. Mõnes valdkonnas on olnud 20-punktine langus. Tema sõnul pole selle põhjus ainult koroonapandeemias, sest langus algas juba varem.
„PISA test on ka hea sisend matemaatika õpetajale. Kui võrrelda 2012. aastaga, siis näeme, millised on laste teadmised näiteks algebras. Näeme, et midagi on juhtunud matemaatika õpetamisega, sest kui meil olid kõvad algteadmised 2012. aastal, siis sel korral on tulemused muutunud. Tuleb edasi uurida, miks nii on läinud,“ ütles Tire.
Haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Maie Kitsing ütles, et uuringu tulemused andsid palju infot ka koroonapandeemia kohta. Näiteks tunnistasid õpilased, et pandeemia ajal nad õppisid vähem, kui koolid olid suletud ja nad pidid distantsõppel olema. Siit saab Kitsingu sõnul edasi mõelda, mida sarnastes olukordades tulevikus teisiti teha.
Lisaks uuriti õpilastelt ka tuleviku kohta. Selgus, et parimate tulemustega õpilased seavad endale elus kõrgemad eesmärgid ja need panevad ka rohkem õppima. Ametiootused olid erinevad nii soo kui ka sotsiaalmajandusliku tausta lõikes. Populaarseimad ametid olid õpilaste hulgas IT-spetsialist, arst ja psühholoog.
Eesti koolidest sooritas testi üle 6000 õpilase
Õpilased tegid PISA uuringus arvutitesti matemaatikas, loodusteadustes, funktsionaalses lugemises ja loovmõtlemises. Lisaks vastasid õpilased küsimustele enda kohta ja ka koolijuht täitis küsimustiku.
2022. aasta kevadel sooritas 6392 õpilast 196 Eesti koolist PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhuasetus oli seekord matemaatikal.
Kokku tegi üle maailma testi 690 000 õpilast 81 riigist või majanduspiirkonnast. Kõikides osalenud riikides avaldati uuringu tulemused samaaegselt.
PISA (Programme for International Student Assessment) on rahvusvaheline haridusuuring, mis uurib 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi matemaatikas, loodusteadustes ja funktsionaalses lugemises. Uuringut korraldab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
Uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on üks põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Algselt oli seekordne uuring planeeritud aastaks 2021, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati aasta edasi.
Seni on toimunud kaheksa PISA uuringut. Eesti on osalenud alates 2006. aastast.
Loe blogist, mida veel pressikonverentsil räägiti:
