Riiklik lepitaja lõpetas pedagoogide palgaküsimuse menetluse. Õpetajatel on seega õigus korraldada streik

Riiklik lepitaja lõpetas üldhariduskoolide õpetajate palgatüli eriarvamuste protokolliga. Haridusministeerium ütles, et õpetajate osalemine streigis ei tohi tuua kaasa olukorda, kus õpilaste õigused jäävad tagamata.

Riiklik lepitaja allkirjastas täna eriarvamuste protokolli, millega lõpeb lepitusmenetlus Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ning Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vahelises kollektiivses töötülis üldhariduskoolide õpetajate 2024.a. töötasu alammäära küsimuses.

Riiklik lepitaja soovitas 1.detsembril toimunud lepituskoosolekul kehtestada üldhariduskoolide töötajate palga alammääraks järgmisel aastal 1824 eurot, HTM ettepanek oli 1803 eurot ning EHL soov mitte vähem kui 1836 eurot.

„Paraku ei jõudnud osapooled seekord kokkuleppele“, sõnas riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Haridus- ja teadusministeerium teatas esmaspäeval, et jääb reedesel lepituskoosolekul tehtud ettepaneku juurde. Haridustöötajate Liit vastas teisipäeval, et lükkab tagasi nii riikliku lepitaja kui ka ministeeriumi pakkumise. „Kuna riiklikul lepitajal pole kuskilt võtta kompromissi tagamiseks puuduvaid miljoneid, on kõik võimalused haridussektori töötülile vähegi realistliku lahenduse pakkumiseks ammendatud,“, tõdes Virkebau.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Iiris Saluri ütles, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on igal õpilasel õigus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas. „Kooli kohustus on õpilasele õpiülesannete täitmise võimaldamine ja õppes osalemise tagamine. Streigi korraldamine või õpetajate osalemine streigis ei tohi tuua kaasa olukorda, kus õpilaste õigused jäävad tagamata,“ sõnas ta.

Saluri lisas, et streikimise kestvuse piire kehtestatud ei ole.

Mis puudutab haridustöötajate palka, siis Saluri sõnul on üldiselt nii, et streigis osalevale õpetajale makstakse töötasu vastavalt streikimise kuu tegelikule tööajale. „Kui aga Eesti haridustöötajate liidul on olemas streigifond, millest nad streikivaid õpetajaid toetavad, siis võib olla arvestus ka teistsugune,“ ütles ta.

Saluri märkis, et haridusminister Kristina Kallas on teinud omalt poolt kõik, mis võimalik, et streiki ära hoida. „Õpetajate palkadeks on lisaraha leitud, mis väikese palgatõusu lubab, sellest osa ministeeriumi eelarvest tegevusi ümber korraldades. Leitud lisaraha toel tõuseb õpetajate palga arvestuslik keskmine 5,7% ehk 2164 euroni. Suurem eesmärk tõsta õpetajate palga keskmine 120 protsendini riigi keskmisest aastaks 2027 on jätkuvalt jõus,“ ütles ta.

Tema sõnul on jätkuvalt plaan alustada konsultatsioone EHL-i, erakoolide ja omavalitsuste esindajatega pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, mis hõlmab lisaks palgale ka koolivõrgu korrastamise ja õpetaja karjäärimudeli loomise teemasid. „Ministril ei jää hetkel muud üle kui loota Eesti haridustöötajate liidu ja õpetajate poolsele mõistvale suhtumisele,“ ütles Saluri.

Kokkuleppe mittesaavutamine ja lepitusmenetluse lõppemine eriarvamuste protokolliga tähendab, et valitsus võib kehtestada kooliõpetajate palga alammäära järgmiseks aastaks enda äranägemisel, ametiühingul aga tekib õigus korraldada streik üldhariduskoolides, järgides Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimusi.