„Tarbijahindade kasv mõjutab enim just madalapalgaliste toimetulekut. Ühiskonnana peame abistama neid, kel kõige keerulisem ja seda alampalga tõstmine ka teeb. Teisalt tuleb arvestada ka ettevõtjate üha kasvava palgasurvega. Tunnustan ja tänan meie sotsiaalpartnereid – tööandjaid ja ametiühinguid –, kelle kokkuleppe tulemusena alampalga tõstmine saavutati,“ lausus majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Minister lisas, et tänavu kevadel sotsiaalpartneritega sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi on eesmärgiks, et aastal 2027 moodustaks miinimumpalk 50 protsenti Eesti keskmisest palgast. 2024. aastal on see protsent 42,5.
Töötasu alammäära tõstmises leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kokku 10. oktoobril sõlmitud kollektiivlepinguga. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2023. aastal üheksa kuu keskmisena 16 700 täisajaga töötavat inimest, kes teenisid töötasu alammäära (725 eurot), moodustades sellega 3,4 protsenti kõigist täisajaga töötajatest. Lisaks sellele teenis ühes kuus keskmiselt 21 100 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 726 kuni 819 eurot, mis moodustab 4,3 protsenti töötajatest. Töötasu alammäära tõus 95 euro võrra toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse 23 miljonit eurot täiendavat maksutulu.
Töötasu alammäära tõus toob kaasa alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis. Samuti võib töötasu alammäära tõus tuua kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisaks aitab töötasu alammäära tõus kaasa vähekindlustatud inimeste toimetuleku paranemisele.
