Riigikogu võttis tänasel lisaistungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Lõpphääletusel toetas riigieelarve vastuvõtmist 58 ja vastu oli 31 riigikogu liiget.
Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul sai 2024. aasta eelarve hoolimata keerulisest seisust hea, vastutustundlik ja kindlustunnet pakkuv. Fookusse seati teemad ja valdkonnad, mis on päriselt olulised ja vajalikud.
„Astume selle eelarvega esimesi samme riigieelarve tasakaalu suunas. Tänu rasketele, ent vajalikele maksumuudatustele suutsime märkimisväärselt tõsta Eesti kaitsekulutusi, mis on hädavajalik selleks, et meie riik oleks kaitstud, meil oleks siin turvaline elada ja saaksime pakkuda kindlustunnet Eestisse investeerimisel, mis on praeguses majandusolukorras väga oluline,“ kommenteeris Võrklaev.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse kohaselt suurenevad tulud tänavusega võrreldes 7,7% ja kulud 4,9%. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk on 1,2% ja nominaalne defitsiit on seaduse kohaselt 2,9% SKPst.
Tuleva aasta riigieelarve prioriteedid on Eesti sõjaline ja laialdane riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbevõime suurendamine ning Ukraina toetamine.
Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3% piiri, jõudes 3,2%ni SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarves kokkulepe eraldada teadusrahastuseks 1% SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palga tõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamisse investeeritakse järgmisel aastal veel 23 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ja tähtajaks esitati selle kohta 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise enne teist lugemist valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Riigikogu tänane lisaistung jätkub päevakorra järgi eelnõude esimeste ja teiste lugemistega.
