Pärast kuid kestnud ägedat debatti kiideti eelnõu, mis muudab ebaseaduslikuks tunnustatud religioossete tekstide nagu koraani, piibli või toora põletamise, määrimise, jalge alla tallamise või puruks rebimise, heaks häältega 94 poolt ja 77 vastu, vahendab Guardian.
Taani valitsus on esitanud seda sammu julgeolekumeetmena.
„See kahjustab Taanit ja Taani huve ning ähvardab kahjustada taanlaste julgeolekut välismaal ja siin kodus,“ ütles augustis ettepanekut esitlenud sotsiaaldemokraadist justiitsminister Peter Hummelgaard.
Uue seaduse rikkujaid saab karistada trahvi või kuni kaheaastase vangistusega.
Mõned kriitikud väidavad, et Taani motiiv selle keelu kehtestamiseks oli soov saada koht ÜRO julgeolekunõukokku aastateks 2025-2026. Teised väidavad, et see piirab sõnavabadust. Kaks opositsioonierakonda, Taani Rahvapartei ja Uued Parempoolsed on nõudnud selles asjas referendumit.
„Seadus on mõeldud sõnavabaduse ja loomevabaduse piiramiseks. Ja see pole miski, mille üle uhke olla,“ ütles Liberaalse Alliansi esindaja Steffen Larsen Taani ringhäälingule DR.
„Ajalugu mõistab meie üle selle eest karmilt kohut ja põhjusega,“ lausus parempopulistlike Taani Demokraatide juht Inger Støjberg.
Taani valitsus väidab, et seadus mõjutab sõnavabadust väga vähe.
Kui eelnõu augustis esimest korda tutvustati, sattus see terava kriitika alla selle tõttu, et seal oli väga ähmaselt tõlgendatud seda, mida loetakse pühaks. Eelnõu on pärast seda ümber tehtud, et täpsustada, et see kehtib ainult Taanis tunnustatud religioonide pühade raamatute kohta.
