Püsiannetused aitavad tänavatel ekslevatele loomadele uue kodu leida

Annetamisest räägitakse aina enam ja tavaliselt tõstatub see teema eriti päevakorda jõuluperioodil, mil on andmise ning kinkimise aeg. Tegelikult on Eesti inimesed head ja toetavad ning ulatavad abivajajatele käe aasta läbi, selgus If Kindlustuse tehtud uuringust.

Kodu kaotanud lemmikloomadele hoolitsust ja peavarju pakkuva Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ning annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa ütleb, et annetamiseks on mitmeid häid põhjuseid: annetades aitad abivajajate elu paremaks muuta, julgustad ka teisi nõrgemaid aitama, toetad südamelähedase probleemi lahendamist ja lood positiivseid emotsioone!

Varjupaikade MTÜ on mittetulundusühing ja omavalitsused, kellega neil on sõlmitud leping, kannavad oma piirkonnast leitud looma esimese 14 päeva hoiukulud. „Ent alates 15. päevast on looma saatus 100% meie õlul. Lisaks korralikule toidule ja turvalisele peavarjule tähendab see erinevaid veterinaarprotseduure, vaktsineerimist, kiibistamist, steriliseerimist-kastreerimist ning töötajate professionaalsust loomade usalduse võitmisel ja „kodukõlblikuks“ muutmisel,“ selgitab Mõisamaa.

Ta nendib, et kõiges eelnimetatus sõltutakse annetustest. „Tänu hoolivatele inimestele saame muuta väga paljude loomade elusid. Annetused aitavad meid järjest lähemale oma visioonile – igal loomal on vastutustundlik kodu: saame varjupaigaloomad steriliseerida-kastreerida, hoides nii ära soovimatud pesakonnad, ning kiibistada uude koju minevad loomad, et nad alati omaniku juurde tagasi jõuaks.“

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik ja Varjupaikade MTÜ vabatahtlik Kersti Ringmets lisab, et annetuste kogumisel on elulise tähtsusega läbipaistvus ja usaldusväärsus, sest see tagab annetajate kõnetamise ning nende püsimajäämise. Püsiannetajatele on tema sõnul oluline, et nad teaksid, kuhu kulub nende raha ja millised on ühingu tulemused ning mõju. Muidu pole igakuiselt mõtet annetada. „Annetamine loob hea tunde, sest aidata on hea. Veel parem, kui annetaja ja abistatava vahel on usaldus ning mõlema tegevus on eesmärgistatud ja mõtestatud. Tunne on püsiv, kui hakkad püsiannetajaks,“ soovitab Ringmets.

Miks annetada lemmikloomade tervise ja heaolu jaoks?

Küsisime Varjupaikade MTÜ toetajatelt, miks nemad on otsustanud aidata just lemmikloomi.

Martin Paluoja sõnab, et toetab koduta loomi, sest saab seda teha. „Tunnen, et enda eluviisi eriliselt mõjutamata saan iga kuu anda osa oma sissetulekust millegi jaoks, mis teeb head kellelegi teisele peale minu enda. Paljude MTÜ-de jaoks on ülisuur asi ka see, kui teha püsikorraldus kasvõi viis eurot kuus – see teeb aasta peale kokku 60 eurot ning kui seda teevad juba mõnikümmend inimest, on tegemist annetatud summaga, mille eest saab väga palju head teha!“

Elle-Mai Hummal lisab, et tema aitab loomi, kuna nemad ei saa ennast ise aidata. „Nad vajavad abi ja armastust inimestelt. Aitäh Varjupaikade MTÜ-le, et tegelete loomade aitamisega! Hea inimene, kes sa ei saa ise lemmiklooma võtta ega ka vabatahtlikuks käia – sa saad annetada. Siis on endal ka süda rahul, et oled midagi teinud abivajavate loomade heaks. Nii kaua, kui jaksan tööl käia, toetan ikka annetustega loomi.“

„Minu arvates on need väikesed loomakesed nii abitud. Nad ei oska ise rääkida, mis on juhtunud. Kas on kõht tühi, kas nad on külmetanud juba mitu päeva ja selle pärast keha väriseb. Nad ei oska öelda, et neil on hirm, ja nad tahavad sooja ning rahu,“ räägib toetaja Zoja Metsis. „Meie peame neid aitama selles julmas maailmas, et nad saaksid end õnnelikena tunda. Ja nemad omakorda jagavad seda õnne inimestega.“

If Kindlustus viis Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringu, kus küsiti inimeste annetusharjumuste kohta. Selgus, et Eesti elanikest annetab 71% ehk igast kümnest inimesest vähemalt seitse. 52% inimestest annetab aeg-ajalt, 13 protsendil on pangas sisse seatud automaatne püsiannetus ja 6% inimesi teeb annetusi ainult detsembris. 29% uuringule vastanutest ei anneta üldse.

Naistest teevad annetusi 77%, meestest 65%. Püsiannetus on seadistatud lausa viiendikul naistest, meestest vaid kaheksal protsendil. Viiest eestlasest annetavad enamasti neli, teiste rahvuste esindajatest ligi pooled. Mida kõrgem on inimese sissetulek, seda tõenäolisemalt jätkub raha annetamiseks ja seda rohkem tehakse automaatseid püsiannetusi. Viiendik annetajatest panustab ka vabatahtlikku tegevusse.

If Kindlustus on aastaid panustanud turvalisuse tagamisega tegelevate vabatahtlike tegevusse, samuti katsetatakse koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga Eesti maanteedel reflektoreid, et vähendada metsloomadega seotud õnnetusi. Koostöö Varjupaikade MTÜ-ga sai aga mõjutuse sellest, et aastaid lemmikloomakindlustust pakkunud ettevõte on puutunud kokku paljude selle ala probleemidega, mis vajavad lahendamist.

If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juhi Veiko Sepa sõnul teeb Varjupaikade MTÜ väga tänuväärset tööd, aidates kodutuid loomi, pakkudes neile turvalist varjupaika, süüa ja ravi ning leides neile uued kodud.

„Lemmiklooma pidamine tähendab vastutuse võtmist, aga kahjuks ei mõista kõik veel seda. Nii satuvad ikkagi loomad tänavatele kas otseselt mõnest kodust või neid tekib aina rohkem juurde, kuna teised lubavad enda steriliseerimata-kastreerimata loomadel vabalt ringi liikuda. Seega tasub mõelda, kas on vaja oma lemmikloomale pakkuda sellist vaba ringiliikumist, kui sellest tulenevalt tekivad tänavale uued kodutud loomad,“ lisas Sepp.

Hakka püsiannetajaks!

Väikestest asjadest sünnivad suured teod. Sinu igakuine panus on suureks abiks varjupaigaloomade heaolu tagamisel ja uude koju aitamisel. Sõlmi oma kodupangas endale sobivas summas püsikorraldusleping Varjupaikade MTÜ igakuiseks toetamiseks. Seda saad mugavalt teha siit.