Resolutsioonis nõuti Gaza piirkonnas relvarahu, kõikide pantvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning humanitaarabi juurdepääsu tagamist.
15-liikmelises nõukogus toimunud hääletusel toetas seda ettepanekut 13 riiki, Ühendkuningriik jäi erapooletuks ja vastu oli USA.
USA on ÜRO julgeolekunõukogu üks viiest alalisest liikmest ning omab seega vetoõigust.
USA on korduvalt olnud vastu üleskutsele sõlmida relvarahu ning rõhutanud, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta pärast Hamasi terrorirünnakut.
Ühendkuningriigi esindus ÜRO juures jäi hääletamisel erapooletuks, sest relvarahu resolutsioon ei mõistnud hukka „Hamasi poolt 7. oktoobril süütute Iisraeli tsiviilisikute vastu toime pandud julmusi“, vahendab CNN. Samas lisas brittide esindaja, et on „tõsiselt mures“ humanitaarolukorra pärast Gazas ning märkis, et tsiviilisikute hukkumine ja ümberasumine territooriumil ei saa jätkuda.
Iisraeli esindaja tänas ameeriklasi
Gilad Erdan, Iisraeli suursaadik ÜRO juures tänas USA-d resolutsiooni vetostamise eest. Ta pöördus platvormil X (varem Twitter) USA president Joe Bideni poole, tänas ameeriklasi „kindlalt Iisraeliga seismise eest“ ning lisas: „Natuke valgust tõrjus suure osas pimedusest“.
Erdan märkis sedagi, et resolutsiooni vastuvõtmine oleks võimaldanud Hamasil „tõhusalt Gazas jätkata oma terrorivalitsust“.
Guterrese üleskutse
Sel nädalal kasutas ÜRO juht António Guterres Iisraeli ja Hamasi vahelise relvarahuni jõudmiseks ÜRO põhikirja harva kasutatavat klauslit, millega kutsus organisatsiooni julgeolekunõukogu üles „humanitaarkatastroofi“ ärahoidmiseks.
Guterres kirjutas kolmapäeval Julgeolekunõukogu liikmetele ja kutsus neid üles nõudma ühiselt täielikku humanitaarrelvarahu. Ta tugines ÜRO põhikirja artiklile 99, mille kohaselt võib ÜRO juht „juhtida Julgeolekunõukogu tähelepanu mis tahes asjaolule, mis tema arvates võib ohustada rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamist“.
ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric ütles, et artiklit pole aastakümneid kasutatud.
