Analüüs: Leedu käitus migrantidega meelega halvimal võimalikul viisil

Rändekriisi ajal kohtles Leedu migrante meelega halvasti, väidab olukorda analüüsinud inimõiguste organisatsioon. Poliitikute hinnangul ei tehtud midagi valesti ning ollakse oma otsustega hoopis ülejäänud Euroopale eeskujuks.

Tänaseks on olukord Leedu ja Valgevene piiril raugenud, kuid aasta-paar tagasi oli sealne olukord palju dramaatilisem, kirjutab Delfi.lt. Leedu otsustas põgenike vastuvõtmise lõpetada ja suured grupid inimesed saadeti Valgevene poolele tagasi. Raskusi tekitas ka ligi 4000 põgeniku majutamine, kes jõudsid piiri ületada enne selle sulgemist.

„On tähtis, et Leedu toimunut tõsiselt hindaks. Veel kriitilisem on teadvustada toimunud inimõiguste rikkumisi,“ sõnas Leedu inimõiguste järelevalve instituudi (HRMI) konsultant Dainius Pūras. HRMI koostatud uuringu ütleb selgelt – Leedu kohtles migrante teadlikult nii halvasti kui võimalik.

Pūrase sõnul kriisi analüüsides selgelt läbi põhimõte, et mida halvemini põgenikke kohelda, seda parem. „Et see on ainus viis sissevoolu peatamiseks.“ Teadlane lisas, et olukorra ohjamiseks ammutati inspiratsiooni halvimatest näidetest – Ungarist ja Serbiast.

Selline kriitika pole meeltmööda kohalikele poliitikutele. Leedu seimi rahvusliku julgeoleku ja kaitsekomitee Laurynas Kasčiūnas sõnas, et Leedul pole õieti millestki õppida. „Siis tegime tugevaid Leedu otsuseid, millest hiljem teised said eeskuju võtta. Näiteks Poola ja Läti,“ märkis ta.

Ka Leedu siseminister Agnė Bilotaitė rõhutas, et toona tehti otsuseid riikliku julgeoleku nimel. „Et Leedu ei muutuks üleminekuhooviks,“ sõnas ta. Minister kirjeldas toonast hübriidrünnakuna.

HRMI esindaja sõnul on toonane kriisi juhtimine tekitanud pikaajalisi probleeme. „Ei ole midagi head, kui üks grupp inimesi on teise suhtes kallutatud,“ rõhutas Pūras. Väidetavalt on Leedus kasvamas rassism ja negatiivne suhtumine kõigisse välismaalastesse. Pūrase sõnul aitasid sellele kaasa valitsuse sõnumid, kuna enne seda olid riigis rassismi ja ksenofoobia näitajad vähenemas.

Leedu võimuladviku sõnul on aga kogu Euroopa rännet ümbermõtestamas. „Euroopa traditsioonide tagasilükkamine on põhjus, miks üha suurem osa lääne ühiskonnast räägib praegu immigratsiooni peatamise vajadusest,“ ütles Kasčiūnas.