Kohus: kaitsevägi kehtestas vaktsineerimisnõude õigusliku aluseta

Reedel tegi Tartu halduskohus otsuse, millega rahuldas kaitseväelaste ühiskaebuse ning leidis, et kaitseväe juhataja 31.08.2021. aasta käskkiri nr 162 oli õigusvastane osas, mis kohustas teenistujaid ja töötajad vaktsineerima.

Kohtu hinnangul ei olnud halduse siseaktiga vaktsineerimisnõude kehtestamiseks õiguslikku alust ning vaktsineerimiskohustust ei saa pidada ka proportsionaalseks meetmeks.

Kohus selgitas, et kuigi käskkirjas kehtestatud nõuet ei saa pidada otseseks vaktsineerimiskohustuseks, on see mõju poolest võrdväärne vaktsineerimiskohustusega. Kohustus esitada käskkirjas märgitud tõend tähendab terve ja haigust mittepõdenud inimese jaoks sisuliselt vaktsineerimise kohustust, kuna vaktsineerimine on teenistussuhte jätkamise eelduseks. Kuivõrd selle tõendi saamine olukorras, kus isik ei olnud haigust põdenud, eeldas enda vaktsineerimist, oli korraldus sisuliselt suunatud kohustamiseks end vaktsineerida.

Kohtu hinnangul ei saa intensiivse vaktsineerimiskohustuse seadmist kaitseväes rakendada halduse siseaktiga, sest sellega sekkutakse inimese kehalisse puutumatusse ning riivatakse seeläbi isiku õigust tervise kaitsele ning tegevusala, elukutse või töökoha valimise vabadust.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kehtestatud nõuded on reguleeritud normidega, millest ei tulene kaitseväe teenistujatele ja töötajatele kohustust end vaktsineerida, samuti ei ole TTOS normides sätestatud tööandjale õigust kehtestada vaktsineerimiskohustust ega välja toodud tingimusi, mil sellise kohustuse seadmine üldse lubatav on. Kohus leidis, et sedavõrd üldsõnalise volituse alusel ei ole vaktsineerimiskohustuse, millega riivatakse oluliselt isiku põhiõigusi, seadmine legitiimne ega lubatav.

Kohus leidis ka, et vaktsineerimiskohustuse seadmine oma sisult ei ole proportsionaalne meede. Kohtu hinnangul sekkuti kaitseväes teenistus- ja töösuhte säilimise eelduseks kehtestatud vaktsineerimisnõudega aga äärmiselt intensiivselt isikute kehalisse puutumatusse ning tegemist oli piiranguga, millega taotletud eesmärgi saavutamine oli võimalik ka isikute põhiõigusi vähemintensiivselt piiravate meetmete kasutamise kaudu.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.