VAATA JÄRELE | Voltri õpetajate streigist: alustame jaanuaris, võib-olla teeme mingi lõigu ka enne eksameid

Õpetajate palga küsimus on endiselt teravalt õhus ja täna arutas seda Eesti haridustöötajate liidu (EHL) volikogu, mis kogunes kell 10 Tallinnas Viru hotellis. EHL-i esimees Reemo Voltri ütles pressikonverentsil, et streik algab 22. jaanuaril.

Kuigi peaminister ja haridusminister kinnitasid eelmisel neljapäeval, et kaheksa miljonit lisaeurot õpetajate palkade tõusuks jõuab riigieelarvesse, ei muuda see liidu esimehe Reemo Voltri sõnul enam midagi.

Voltri sõnul kogunes EHL-i volikogu, et otsustada, millal streik võiks toimuda. „Tulenevalt valitsuse ignorantsusest, sõnamurdlikkusest Eesti õpetajate suhtes oleme sunnitud alustama streiki 22. jaanuaril tähtajatult,“ sõnas ta. „Kahjuks nii on, et enne ja pärast valimisi on lubadusi jagatud vasakule ja paremale, aga olukord on siiski selline, et meie õpetajaskond on üks maailma vanimaid, meie õpetajad lahkuvad ametist ja järelkasvu ei ole. Just nendel põhjustel peamegi selle streigi ette võtma, et õpetajate tasu töö eest ei langeks võrreldes riigi keskmisega. Oluline on siin anda just õpetajatele pikaaegsem kindlus ehk me taotleme ka kollektiivlepingut.“

Voltri sõnul valiti 22. jaanuar eelkõige sellepärast, et lepitusprotsess venis ning pidevalt lükati kohtumisi edasi. Kuna sellel aastal enam streiki korraldada ei jõuta, sest jõulude ajal ei ole mõtet streikida, tundus Voltri sõnul asjakohane alustada streiki 22. jaanuaril, et jõuaks ka selleks valmistuda.

„Anname siis ka valitsusele aega, et streik ära hoida, ehk neil on aega praktiliselt viis nädalat, et see streik ära hoida,“ lisas Voltri.

Voltri ütles, et streigitakse tähtajatult ja seaduse järgi tuleb streigi ajal alustada uusi läbirääkimisi. „Ja siis vaatame, kui pikalt ja millistel tingimustel oleme nõus seda katkestama või lõpetama,“ märkis ta.

Mis saab õpilastest, kui õpetajad streigivad? „Seadus ei käsi õpetajate palka kinni pidada, seadus annab selleks võimaluse. Kui me näiteks nädal aega streigime, saame kokkuleppele, siis nädal aega jääb materjal õpetamata. Kui tööandja on otsustanud selle nädala palga õpetajal kinni pidada ja me ei saa antud koolis kokkuleppele, et õpetaja õpetab materjali järele ja palk ikkagi makstakse, siis sellisel juhul õpetajad on sunnitud ka selle materjali õpetamata jätma,“ vastas Voltri.

Voltri sõnul on valitsus juba hakanud rääkima, et streik ei ole seaduslik. „Oleme konsulteerinud oma advokaatidega, oma juristiga. Streik on kõigis vanuseastmetes täiesti seaduslik. Hirmutada juba praegu potentsiaalseid streikijaid, et see on ebaseaduslik – see on korralik infooperatsioon,“ lausus ta.

Ei ole ka välistatud, et õpetajad streigivad kevadel, sõnas Voltri. „[Streik] võib sinnani minna või siis alustame jaanuaris ja teeme mingi lõigu ka enne eksameid, see juba sõltubki sellest, kuidas meil jaanuaris läheb,“ ütles Voltri.

Voltri väljendas lootust, et valitsus siiski astub samme streigi ärahoidmiseks ja leiab vajaliku summa, et õpetajatele vajalik palgasumma tagada.

Kristina Kallas: eelarves ei ole rohkem raha

Haridusminister Kristina Kallas sõnas, et valitsus on 2024. aasta eelarve koostamiseks andnud endast kõik võimaliku. Kogu raha, mida on olnud võimalik suunata õpetajate palkadesse, on sinna suunatud, ütles Kallas.

„Minu jaoks on oluline, et me alustaks läbirääkimisi ka 2025.–2027. aasta osas, et ka see on õpetajatele oluline. Kui tuleb kindlus järgnevate aastate osas, mitte ainult 2024. aasta osas, siis ka see on tegelikult streigi ärahoidmiseks lahendus,“ sõnas Kallas.

Minister tõdes, et 2024. aasta jaoks ei ole valitsus võimeline rohkem panustama, sest raha lihtsalt ei ole. „2024. aasta eelarves on meil praegu planeeritud 33 miljonit õpetajate palga tõusuks, see on see summa, mida oleme võimelised täna riigieelarvest eraldama, arvestades seda, et meil riigieelarve miinus on 3%-l ja oleme varsti ületamas seda eurotsooni lubatud eelarvedefitsiiti. Meie eelarvedefitsiit on lihtsalt väga suur ja me peame seda kontrolli all hoidma,“ selgitas Kallas.

Mis puudutab järgmisi aastaid, siis ei ole valitsus Kallase sõnul seadnud eesmärki, et õpetajate palk oleks 120% Eesti keskmisest palgast. „Selle nimel tuleb nüüd pingutada,“ ütles ta.