WHO raport: liiga palju peresid satuvad tervishoiuteenuste kõrge omaosaluse maksmise tõttu vaesusesse

WHO uus raport, mis hõlmab 40 riiki Euroopas ja Kesk-Aasias, leiab, et miljonitele inimestele käivad tervishoiu kulud endiselt üle jõu.

Terviseministrid ja otsustajad WHO Euroopa regioonist kogunevad täna ja homme tervisesüsteemide konverentsil, et tähistada Tallinna harta 15. aastapäeva, milles rõhutati universaalse tervisekindlustuse pakkumise tähtsust.

Tervishoiusüsteemide liiga suur patsiendi omaosalus muudab paljudele vajaliku ravi kättesaamatuks, süvendades inimeste seas aina kasvavat ravivajadust. Suur omaosalus toob kaasa suhtelise vaesuse tõusu ning kasvatab ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu. Ülemaailmselt ei ole 4,5 miljardil inimesel – enam kui pooltel inimkonnast – juurdepääsu olulistele tervishoiuteenustele.

Maksta tervishoiu või toidu eest?

Enne pandeemiat kogutud andmed 2019. aastast näitavad mõningaid murettekitavaid suundumusi. Keskmiselt satub Euroopa regiooni 40 riigi leibkondadest 6% vaesusesse just tervishoiukulude tõttu. Elanikkonna vaesemas viiendikus on olukord veelgi keerulisem, kuna iga viies pere peab tervishoiu eest tasumisel tegema seda toidu või peavarju arvelt. Selliseid tervishoiukulusid nimetatakse katastroofilisteks.

WHO uuring leidis, et omaosaluse suurus retseptiravimite eest tasumisel on inimeste rahaliste raskuste peamine põhjus. Seda eriti elanikkonna vaesemale viiendikule. Lisaks retseptiravimite omaosaluse kallidusele teevad meditsiiniseadmete (nt kuuldeaparaat) ja hambaravi kõrge omaosalus samuti inimesi vaeseks.

Paraku avaldab universaalse tervisekindlustuse mittepakkumine väga selget mõju elanikkonna toimetulekule ning paljudes Euroopa regiooni riikides on sellega seoses olulisi puudujääke. Ainult 23 riiki 40 pakub universaalsest või peaaegu universaalset tervisekindlustust. Riikides, kus pole universaalset tervisekindlustust on näha selget negatiivset mõju katastroofilistele tervisekuludele. Selliseid kulusid esineb kolm korda rohkem just nendes riikides, kus pole kõigile võimaldatud universaalset tervisekindlustust.

„Meie raport näitab, et juba enne pandeemiat pidid inimesed tegema liialt palju kulutusi toidu ja peavarju arvelt. Tänasel ülemaailmsel universaalse tervisekindlustuse päeval ning COVID-19 pandeemia laastamise järel on aeg tervishoid taas õigele rajale saada,“ ütles WHO Euroopa piirkonna regionaalne direktor Dr Hans Henri P. Kluge. „Miljonitele inimestele Euroopa regioonis on tasuta või taskukohane tervishoid lihtsalt kättesaamatu unistus. Paljud on valusate valikute ees nagu ravimite või ravi eest tasumine toidu või elektri eest maksmise arvelt. Me lihtsalt ei saa lubada tervishoiukuludel miljoneid peresid vaeseks muuta. Lõppude lõpuks on tervis inimeste põhiõigus.“

Viis praktikat riikidele inimeste kaitsmiseks

WHO Euroopa regioon kutsub riike võtma kasutusele viit praktikat, et parandada inimeste rahalist kaitset ja liikuda universaalse tervisekindlustuse suunas:

1. Tervisekindlustuse alla minevad tervishoiu teenused peaksid olema piisava rahalise kattega riigieelarvest, et vähendada personalipuudust, pikki ravijärjekordi ja musta turu tekkimist.

2. Ligipääs avalikult rahastatud tervishoiuteenustele tuleks lahti siduda sotsiaalmaksu tasumise tingimusest. Tervisekindlustuse mittetasumise probleemiga peaks tegelema riik mitte tervisesüsteem.

3. Tervishoiuteenuste eest tasumist tuleks kujundada nii, et madala sissetulekuga inimesed või krooniliste haigustega inimesed oleksid omaosalusest automaatselt vabastatud.

4. Esmatasandi tervishoiuteenused peaksid hõlmama lisaks konsultatsioonile ja diagnoosile ka ravi. See aitab vähendada ravimite, meditsiiniseadmete ja hambaravi eest makstava omaosaluse suurust.

5. Põgenikel, varjupaigataotlejatel ja dokumentideta migrantidel peaksid olema teiste elanikega võrdsed hüved. See aitaks kaotada administratiivseid takistusi oma õiguste kasutamisel ja viia teadlikkust oma õigustest paremini inimesteni.