Koos eelmisel suvel valmis saanud esimese piirilõiguga on sellega Eesti 135-kilomeetrisest maismaapiirist Venemaaga tänaseks välja ehitatud kokku ligi pool – 63 kilomeetrit.
Idapiiri välja ehitamise teine etapp algas sealt, kus lõppes esimene – Vaniku järvest – ning ulatub kuni Piusa jõeni. Seejuures on uuele piirilõigule rajatud ka pontoonidel olev patrulltee üle Vaniku järve, mis on pikim piiriveekogule rajatud tee. Valminud piiritaristu on maismaapiiri ehituse kõige pikem lõik, kus maastik on väga mitmekesine – metsad vahelduvad soiste aladega ning osa piirkonnast on kevadeti üle ujutatud.
PPA peadirektor Egert Belitševi sõnul on piiri välja ehitamine tähtis nii Eesti siseturvalisuse kui ka julgeoleku tagamisel. „Uuel piirilõigul on välja ehitatud kogu taristu. See tähendab, et lisaks viivitusaiale rajati ka patrullteed, ligipääsud ning tehti vajalikud eeltööd seireseadmete paigaldamiseks. Kuigi tegemist oli väga keeruka objektiga nii maastiku kui piirirežiimi alas töötamise tõttu, õnnestus ehitus lõpetada ligi poolteist aastat varem kui algselt plaanitud,“ ütles ta.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleb Eestil idanaabrit arvestades alati üllatusteks valmis olla. „Piiri valvamise ja turvalisuse tagavad hea väljaõppega ja kogenud PPA töötajad, küll saame neid nende igapäevatöös toetada kaasaegse varustuse ja tehnikaga ning kaasaegne piiritaristu on osa sellest. Piiriturvalisuse tagamine pole Eesti kohustus ainult meie oma riigi kodanike, aga ka terve Euroopa Liidu ees. Kaupade ja inimeste vaba liikumise eeldus on turvalisus Schengeni välispiiril - ning see algab ja lõppeb siin,“ rõhutas Läänemets. Siseministri sõnul võimaldab kõrgtehnoloogiline piiritaristu kiiremini ja paremini reageerida mistahes piiriintsidentidele olgu selleks ebaseaduslik ränne või salakaubandus.
Vastvalminud piiritara lõigu avamisel tunnustas siseminister PPA tööd, et maismaa piiritara ehitus on graafikus ning uus piirilõik valmis planeeritust koguni aasta varem. „Piiritara valmimistähtajana oleme eesmärgiks seadnud 2025. aasta, kuid sellega ehitustegevus ei piirdu – lisaks rajame Luhamaale ka kaasaegse juhtimiskeskuse ning varustame piiritaristu kaasaegseima valvetehnikaga. Piiriturvalisuse parem tagamine ning olukorrateadlikkuse tõstmine on igapäevane järjepidev töö,“ sõnas Läänemets.
Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov: „Ehitaja saab kõige paremini aidata riigikaitsele kaasa tehes oma igapäevatööd hoole ja armastusega nii hästi kui võimalik. Heas koostöös partneri GRKga ning Politsei- ja piirivalveametiga saame anda vastvalminud piirilõigud üle plaanitust kolmandiku võrra kiiremini. On suurim au teha oma osa, et meie riigipiir peaks.“
Järgmise aasta lõpuks on planeeritud maismaapiiri neljandas lõigus valmis saada aed ning kolmandas lõigus valmib plaanide järgi kogu piiritaristu 2025. aasta lõpuks. Samal ajal jätkub valminud maismaapiiri piiritaristule seiretehnika paigaldamine ning täiendavate seirepositsioonide rajamine meie 76 kilomeetri pikkusele jõepiirile, et see katta täielikult tehnilise valvega. Meie 126 kilomeetri pikkune järvepiir on juba tänaseks pea täielikult seirega kaetud.
