Maris Lauri EKRE kompromissimõttest: Martin Helme tahaks suures saalis paar tundi inetut kometit mängida

EKRE riigikogu fraktsioon andis koalitsioonierakondadele teada, et on valmis osaliselt loobuma obstruktsioonist, kui koalitsioon näitab üles valmisolekut otsida poliitilistes küsimustes kompromissi. Maris Lauri (Reformierakond) teeb selle idee maatasa.

„EKRE lubas tagasi võtta muudatusettepanekud eelnõult 337 SE, mis pikendab ettevõtete maksuvabastust Ukraina annetustelt ja laiendab maksuvabastust noorte huvihariduses. Selle eelnõu seiskamine EKRE poolt muudatusettepanekutega pahandas paljusid Ukrainast hoolivaid ettevõtjaid. Oleks võinud eeldada, et EKRE-l on huvi selle eelnõuga edenemisel. Selgus, et ei ole. Jääme lootma, et mõistus võidab ühel hetkel ja me saame maksuvabastuse kehtestada tagantjärele näiteks jaanuaris eelnõu vastu võttes,“ kirjutas Lauri sotsiaalmeedias.

„Samuti lubas EKRE võtta tagasi eelnõu 258 OE muudatusettepanekud (kokku 100). Asi on aga selles, et need on vastuolus väga mitme põhiseaduse paragrahviga ja ei kuulu seega läbivaatamisele ja ei lähe seega saalis niikuinii hääletamisele. Seega oli tegemist tühja ettepanekuga.“

Ta märkis, et vastutasuks nõuti kahe eelnõu (336 OE ja 259 OE) seiskamist. Esimene annab riigigarantii Euroopa Investeerimispangale ja teine laiendab Euroopa Nõukogu Arengupanga kapitali. „EKRE soovis muuta lepingute sisu, mis pole võimalik, sealhulgas ka põhiseadusest lähtudes. See on ka väärtusküsimus - erinevalt EKREst soovivad ülejäänud riigikogu erakonnad Ukrainat toetada.“

Samuti nõudis EKRE oma eelnõu 323 OE menetlust enne eelnõud 337 SE. EKRE eelnõu annab valitsusele ülesande lõpetada Slava Ukraini tulumaksusoodustus, viitas Lauri. „Asi on ainult selles, et eelnõu 337 SE muudabki juba tulumaksusoodustuse tingimusi ja Slava Ukraini ei täida neid tingimusi ehk probleem saab lahendatud. Sisuliselt soovis EKRE hoopis saada võimaluse paar tundi riigikogu suures saalis üksteisele küsimusi esitada ja kõnesid pidada ning Ukrainat ja selle abistajaid mustata. Sooviti seda teha järgmisel, jõulueelsel nädalal, sest tavaprotsessis jõuaks EKRE eelnõu menetlusse parimal juhul kunagi kevadel, mil see oleks täiesti sisutu.“

Sisulise kompromissi koht oli Lauri sõnutsi üksnes viimane: EKRE eelnõu 323 OE menetlemine enne rahanduskomisjoni algatatud eelnõud 337 SE.

„Uhkelt reklaamitud kompromiss ei olnud tegelikult kompromiss, Martin Helme küsis teiste erakondade arvelt endale väljapääsu olukorrast, mille tema ja kamraadid endale ise on tekitanud. Lisaks veel võimaluse paar tundi suures saalis inetut kometit mängida,“ lausus Lauri. „Me olime valmis pakkuma EKRE-le võimaluse mängida kometit saalis, et saaks vastu võtta ka eelnõu 337 SE (maksuvabastused) ja et saaks kõik Ukrainaga seotud eelnõud rahulikult ja aegsalt menetletud. Kuid kui Martin Helme adus, et nende pakkumine oli suuresti tühi ja ülejäänud riigikogu ei ole valmis põhimõtete üle kauplema, loobus ta sellest.“

Lauri arvates ilmestab EKREt hästi see, et nad arvavad, et põhimõtete ja väärtuse üle on võimalik kaubelda. „Meie tahame Ukrainat reaalselt aidata, mitte ei kuuluta, et mitte ükski asi ei kõlba. Meie ei taha jääda üksi, et olla mõne aja pärast kergeks saagiks Venemaale.“

Martin Helme: võime oma töövõtteid muuta

„Ma võime oma töövõtteid muuta, kui näeme, et koalitsioonis on olemas siiras tahe meie ja meid valinud inimestega arvestada. Oleme valmis kultuurikomisjonis ja põhiseaduskomisjonis loobuma mitmest oma obstruktsioonilisest eelnõust ja hulgast parandusettepanekutest, et veenduda, kas koalitsiooni soov on siiras,“ ütles Martin Helme eile.

Täna võttis ta Lauri sõnavõtu järel ka ise taas Facebookis sõna.

„Rahanduskomisjonis teatas koalitsioon, et muidugi võime me omalt poolt teha selle presidendi poolt soovitatud sammu tagasi, aga nemad ei kavatse milleski järgi anda. Tegelikult lausa vastupidi, meie hea tahte žestile vastati rusikaga näkku-makku žestiga ja kuulutati meie tehtud muudatusettepanekud põhiseadusevastaseks ning otsustati, et neid ei saagi üldse menetleda ja seega liiguvad eelnõud suurde saali lõpphääletusele ilma muudatusettepanekuteta. Lauda virutati liberaalide lemmikparagrahv ehk kõikehõlmav ja kõigeks kõlbav „diskrimineerimisvastane“ paragrahv 12. Aga suvalisi paragrahve loobiti ridamisi,“ märkis ta.