Uus põhiseadus oleks välja vahetanud praeguse kindral Augusto Pinocheti sõjaväediktatuuri ajal koostatu, vahendab BBC News.
Eelmisel aastal lükkasid valijad tagasi progressiivse põhiseaduse projekti.
Pingutused 1980. aastal kasutusele võetud Pinocheti põhiseaduse asendamiseks algasid 2019. aastal valitsusvastaste protestide järel. Protestijad, kellest paljud olid vasakpoolsed tudengid, nõudsid meetmeid ebavõrdsuse ja elukalliduse vastu ning sotsiaal- ja poliitilisi reforme.
Pärast nädalaid kestnud meeleavaldusi nõustus tollane konservatiivne president Sebastián Piñera alustama põhiseaduse muutmise protsessi.
155-liikmelise valitud kogu koostatud esimene põhiseaduse projekt lükati mullu septembris 62% protsendi valijate häältega tagasi.
Eile tagasi lükatud projekti oli kirjutanud uus, 51 inimesest koosnenud kogu, kellest 23 olid parempoolsest vabariiklikust parteist.
Viimast projekti kritiseeriti vasakult selle eest, et see ei kaitse põlisrahvaste õigusi ning näeb ette erasektori osalemist tervishoiuteenustes, hariduses ja pensionide maksmises.
Tšiili president Gabriel Boric, kes toetas esimest põhiseaduse projekti ja jäi teise suhtes erapooletuks, ütles enne referendumit, et see jääb viimaseks põhiseaduse reformimise katseks.
„Sellega on see... põhiseaduslik protsess lõpetatud. On teisi kiireloomulisi asju,“ ütles Boric. „Meie riik jätkab praeguse põhiseadusega, sest pärast kaht rahvahääletust pakutud põhiseaduste üle ei suutnud kumbki Tšiilit tema kaunis eripalgelisuses esindada ega ühendada.“
