Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo peainspektor Armand Jürgenson sõnas, et tõenäoliselt põletati toas küünlaid valguse ja mõningal määral sooja saamiseks, kuna majas polnud sees elektrit.

„Lahtine tuli süütas toas olnud põlevmaterjali ning tulekahju levis kiirelt ülejäänud majale. Elumajas puudus suitsuandur, mis oleks tulekahjust varakult märku andnud,“ rääkis ta.

Mees elas Kaasiku külas suvilarajoonis. Seal piirkonnas näeb kõike – on nii nõukogudeaegseid vanemaid hooneid kui ka uuemaid, mis kerkinud alles viimastel kümnenditel.

Kohalikus külapoes muljetati eelmisel reedel Delfile, et vanem mees elas teadaolevalt oma päevinäinud majas aastaid üksi. Kunagi olevat tal ka pere olnud, aga suhted lähedastega lõppesid mehe alkoholismi tõttu.

Pea igal hommikul kõndis mees külapoodi ja ostis sealt peamiselt õlut, vahel ka kangemat kraami. Selle peale kulutas ta ilmselt oma sotsiaaltoetused. Oma kambajõmmidega istus ta soojal ajal maha sealsamas kauplusest paarikümne meetri kaugusel bussipeatuses.

„Bussipeatuse kamp! Muudkui kombeks seal istuda,“ märkis üks kohalik.

„Alkoholiga oli sina peal, aga vähemasti viisakas inimene,“ lausus aga üks väikelapsega jalutanud noor naine. „Vaikne ka,“ jätkas ta ja märkis, et too mees ei tükkinud tüli tegema ja olevat ka teretanud.

Sage surmapõlengute põhjus

Päästjad panevad südamele, et küünlaid ei tohi kunagi järelevalveta põlema jätta. „Paraku on hooletus lahtise tule kasutamisel talvisel ajal sage inimohvritega tulekahjude põhjus. Küünalde paigutamisel tuleb olla hoolas. Kasutada tuleks mittesüttivast materjalist alust ja veenduda, et küünla lähedusse ei jääks süttivaid esemeid või kangaid. Kodust lahkudes tuleb küünal alati kustutada,“ lausus Jürgenson.

„Samuti tuletavad päästjad meelde, et elu päästab vaid töökorras suitsuandur. Soovitame kontrollida suitsuanduri töökorras olekut testnupule vajutades vähemalt kord kuus.“