KUULA | Kes seisavad hea Eesti purjespordi järelkasvu eest?

Horisondil valgeid purjeid nähes veab hing merele ilmselt iga eestlast. Paraku pole purjetamine nagu tõukerattasõit, et roni aga peale ja padavai nelja tuule poole. Meresõitu harjutatakse aastaid ja harrastajaid on omajagu. Kas ka treenereid?

Podcast „Mere kutse“ arutleb Kaidor Kahari eestvedamisel purjesporditreenerite praeguse käekäigu ja järelkasvu üle. Juttu tuleb päris esimesest treeneritasemest kuni nendeni, mille omandamiseks läheb vaja ülikoolidiplomit.

Stuudios on külas kaks asjatundjat: Pärnu Jahtklubi Purjespordikooli peatreener ja Eesti Jahtklubide Liidu purjetamistreenerite koolitaja Elise Umb ning aastaid merel kohtuniku ametit pidanud Andrus Poksi.

Elise sõnul on Eestis praegu 50 ametitunnistusega treenerit – abitreeneritest kuni eliittreenerini välja, kes kõik igapäevaselt trenne ei anna. Peale nende on ka hulk ilma purjetamistreeneri kutseta abijõudu. Suurem jagu treenereid on endised purjesportlased, kuid hulk inimesi jõuab treenerikutse esimeste tasemeteni tänu sellele, et oma laps purjetamist õpib.

„Purjetamise treenimine on väga lai valdkond. Kes püüdleb maailmatippu, kes askeldab Eestis rohujuure tasandil,“ räägib Andrus ja toob välja just algtaseme õpetajate olulisuse, sest see on aeg, mil pannakse paika, missuguseks inimeseks tulevane purjetaja kasvab. „Sageli on maailmas märgata, kus see lastetuba puudub. Algusest peale on treenitud liiga kõrgete ja spetsiifiliste eesmärkidega, mis koolitab üle laipade minejad.“

Missugune võiks ja peaks olema kaasaegne purjetamistreener, kuula juba saatest!