Kaebuses nõutakse valitsuse 20. oktoobri korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ tühistamist.
Kohtusse on pöördunud inimesed Võrumaalt ja Põlvamaalt, sest harjutusväljalt kostvad plahvatused ning kahurikõmin segavad ja häirivad nende sõnul tugevalt igapäevast elu.
Näiteks kirjeldavad kaebajad seda, kuidas harjutusväljaku lähedal elamine vähendab kinnistute väärtust, lisaks on segatud elukeskkond. „Kõige sellega seonduvalt on vähenenud minu turvatunne turvalisele ja elamiskõlblikule elule. Koliks mujale, kuid milliste vahenditega, kui kinnisvara väärtus on oluliselt langenud,“ märkis üks inimestest.
„Kuigi koht on minu jaoks emotsionaalse väärtusega, siis kaalusin kinnistu müümist, kui harjutusvälja laienemine oli kindel. Kahjuks on juba praegu kinnisvara väärtus Nursipalu ümbruses langenud. Ka kinnisvara ostukuulutustes on sageli välja toodud, et Nursipalu ümbrust mitte pakkuda. Seega ei ole mul enam võimalik elu mujal alustada, sest puudub finantsvõimekus, kuna ma ei saa oma kinnisvara eest enam summat, mille oleksin enne laiendusplaane saanud,“ kirjeldas teine kaebaja.
„Avalikkusele on püütud näidata, et harjutusvälja laienemine on ainult laiendatavale alale jäävate inimeste mure ja natuke ehk häirib müra ka harjutusvälja naabruses elavaid peresid. Tegelikult on mürast juba praegu, kus ei ole uusi ja võimsamaid relvaliike veel kasutusele võetud, häiritud vähemalt 30 000 inimest. See on suur osa Võrumaa 35 000 elanikust,“ ütles MTÜ Meie Nursipalu esindaja Maarika Niidumaa.
Kaebajate sõnul on Võrumaale kavandatav harjutusväli on ebaproportsionaalselt suur ja kõigi planeeritud tegevuste ellurakendamisel lüüakse segi kogu senine Võrumaa elukorraldus. Lisaks tuuakse välja ka võrdlused mõningate teiste riikide harjutusväljade pindalade ja riigi territooriumide suhtes.
„Suhtarvuna kogu riigi pindalasse on harjutusväljakute maht juba praegu Eestis oluliselt suurem meie sõjaliste partnerriikide vastavatest harjutusväljakute pindaladest,“ sõnas Niidumaa ja lisas, et see tõstatab aga mitmeid küsimus. Näiteks, kas harjutusväljakute jätkuv laiendamine tõstaks oluliselt meie kaitsevõimet ning kas harjutusväljakute mahu suurendamine enne kõikide mõjude hindamist on põhjendatud.
MTÜ Meie Nursipalu sõnul on tegemist eraisikute kaebusega, kus MTÜ-l oli kaebuse esitamisel aitav roll. „Kuna kohtuskäik on kallis ja paljudele käiks üksi õigusbüroo palkamine üle jõu, siis võtsid inimesed MTÜga ühendust ja otsustati teha ühiskaebus,“ ütles Niidumaa. Kaebajaid esindab Henno Nurmsalu.
Lisaks on MTÜ ise algatanud kaks kohtuasja. „Maikuus läks kohtusse 20 kaebajat, üks neist MTÜ. Seal olid kaebajad põhiliselt harjutusvälja alale jäävad inimesed ja vahetud naabrid. Oktoobris kaebas MTÜ kohtusse keskkonnaameti seoses Rõuge jõele rajatava sillaga. See asi on hetkel kohtus menetlusse võetud,“ märkis Niidumaa.
Valitsus toetab harjutusväljaga seotuid omavalitsusi 10 miljoni euroga
20. oktoobril 2023 otsustas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ laiendada Nursipalu harjutusvälja.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade taristuportfelli haldusjuht Siim Pikkur ütles oktoobris, et korralduse andmisele eelnevalt telliti Nursipalu harjutusvälja laiendamise keskkonnaülevaade ja Natura eelhindamine, mille tulemuste põhjal algatati korraldusega Natura asjakohane hindamine Natura 2000 kaitseala eesmärgiks olevatele liikidele, kellele ei saanud mõju välistada. Samuti sätestati, millistele muudele siseriiklikult kaitse all olevate looduskaitsealuste objektide mõjusid tuleb hinnata.
„Hindamiste tegemiseks oleme lähiajal korraldamas riigihanget, et leida sobilikud eksperdid. Oleme juba tellinud metsiste uute potentsiaalsete mängude inventuuri, mis on saanud valmis. Samuti on tellitud ka kotkaste, must-toonekure ja kanakulli inventuur, mille tulemused loodame saada juba selle kuu jooksul,“ sõnas Pikkur.
Lisaks allkirjastas kaitseminister Hanno Pevkur oktoobris 10 miljoni euro suuruse toetuse Nursipaluga seotud omavalitsustele.
„Lubasime, et toetame Nursipalu harjutusväljaga otseselt seotud omavalitsusi lisaks iga-aastasele häiringutasule ühekordselt 10 miljoni euroga kohalike kogukondade toetuseks. Kuna Vabariigi Valitsus kiitis Nursipalu harjutusala laiendamise heaks, on nüüd võimalik ka 10 miljoni lubadus teoks teha,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur ja täpsustas, et sisuliselt piiranguid raha kasutamiseks riik omavalitsustele ei sea. „Kohalik kogukond peab ise otsustama, milleks kõige suurem vajadus on ning vastavalt ka otsused ise langetama,“ märkis Pevkur.
Neli Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud kohalikku omavalitsust saavad kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas 10 miljonit eurot. Toetusest läheb kolm miljonit eurot Võru vallale, kaks miljonit Antsla vallale, kaks miljonit Rõuge vallale ja kolm miljonit eurot Võru linnale. Toetuse kasutamise perioodiks on 2023-2024. aasta, kuid vajadusel on toetuse saajal võimalik taotleda kasutamise pikendamist.
Lisaks ühekordsele loomistasule kinnitas valitsus kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusväljade kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringud. See iga-aastane meede suureneb miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni, samuti laieneb seda saavate kohalike omavalitsuse ring üheksalt 16-le.
