Riiklik töörühm andis rohelise tule Eestis tuumaenergia kasutuselevõtuks

Tuumaenergia aitaks Eestil varustuskindlust tagada ja kliimaeesmärke saavutada, järeldas tuumaenergia töörühma lõpparuandes, mis avaldatakse homme.

Viimase kahe ja poole aasta vältel on riiklik tuumaenergia töörühm analüüsinud väikeste moodulreaktorite potentsiaali, järgides Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendit „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“, mis sisaldab 19 olulist teemapunkti tuumaenergia kasutuselevõtuks.

Töörühma pikaajalise töö tulemusel valmib lõppraport, mille kliimaministeerium avaldab homme kell 10. Aruande järelduste kohaselt pakuks tuumaenergia taastuvenergiale täiendavat tuge. Kuigi see nõuab põhjalikku ettevalmistust, leiab töörühm, et õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt tehtav.

Tuumaenergia ei tohi segada taastuvenergia kasutamist

Tuumaenergia töörühma juhi, Kliimaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul on tuumaenergia end tõestanud paljudes maailma riikides. „Tuumaenergial on potentsiaali tagada Eestis stabiilne energiavarustus tulevastele põlvkondadele,“ lausus Tooming. Ta rõhutas, et kui riik otsustab tuumaenergia kasuks, siis ei tohi see kahjustada taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustada heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.

Tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub varasem kogemus, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritoomise alguseni kuluks 9-11 aastat. Kui tuumaenergiat otsustatakse kasutama hakata, tuleks järgmise sammuna alustada Eestis õigusraamistiku ettevalmistamist, pädevuste arendamist ning tuumaelektrijaama asukohavaliku protsessi.

Tuumaenergia ohutuse reguleerimiseks tuleks luua uus riigiasutus, kus töötaks jaama käitamisperioodil kokku ca 80 inimest. Lisaks olemasolevatele 18 Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna töötajatele, kes liidetakse uue asutuse koosseisu, tuleks sinna juurde palgata üle 60 uue töötaja, sealhulgas paarkümmend tuumaenergia valdkonna spetsialisti, kellest osad tuleksid vähemalt esimestel aastatel välismaalt.

Eeldusel, et tuumaelektrijaama rajamist rahastaks erasektor ning riigi rolliks on tuumaenergia kasutamist võimaldava raamistiku loomine, oleks riigieelarvelised kulud alates tuumaprogrammi rakendamisest kuni tuumaelektrijaamas elektritootmise alguseni ehk 9-11-aastase perioodi peale kokku suurusjärgus 73 miljonit eurot. Sellele lisanduvad päästevõimekuse arendamise kulud, mille täpset suurust on võimalik prognoosida hilisemates etappides. Tuumaenergia kasutuselevõtt tooks riigile eelkõige suuremate maksulaekumiste ja majandustegevuse elavdamise näol ka täiendavaid tulusid, mis ületaksid riikliku raamistiku loomise ja ülalpidamise kulusid eeldatavasti juba tuumaelektrijaama ehitusetapis.

Lõpparuande kohaselt oleksid Eestis sobivad väikesed moodulreaktorid, mille võimsus jääb alla 400 MVA. Tehnoloogia valikul on oluline lähtuda kogemustest ja kütuse tarnekindlusest.

Seda, kas tuumaenergiaprogramm Eestis ka käivitada, hakkavad 2024. aasta esimestel kuudel arutama Vabariigi Valitsus ja Riigikogu.