Politsei ja päästeameti aastavahetuse kokkuvõte: ilutulestikust tekkinud põlengud ja alkohol
(21)
Aasta viimasel päeval ja uusaastaööl andsid päästjatele ning politseinikele tööd peamiselt ilutulestikust alguse saanud põlengud, alkohol ja lähisuhtevägivald.
Päästeametil oli uue aasta hommikuks kokku 54 päästesündmust, millest 85% olid seotud ilutulestikuga. Võrreldes eelmise aastavahetuse sama perioodiga oli 15 päästesündmust vähem.
Enamasti põlesid prügikastid, kuhu oli liiga vara visatud kasutatud pürotehnika. Mitmed päästesündmused olid seotud tossavate või põlevate ilutulestiku kassettidega. Paar põlengut sai alguse alla kukkunud pürotehnikast ning oli ka olukordi, kus ilutulestikku lasti korteri aknast või rõdult ja seetõttu kutsuti päästjad välja. Ühel ilutulestiku süütamisel koheselt plahvatanud efektiga vastu nägu saanud meesterahvas vajas kiirabitöötajate abi.
Politsei sai 48 lähisuhtevägivallaga seotud väljakutset
Politsei oli aastavahetusel väljas suuremate jõududega nii erinevatel avalikel üritustel kui liiklusjärelevalves ning 31. detsember möödus üldjoontes tavapäraselt.
PPA vastutava politseiametniku Tago Trei sõnul oli erinevate õigusrikkumiste puhul läbivaks märksõnaks alkohol. „Avalikus ruumis toimunud üritused möödusid politsei jaoks suures plaanis rahulikult, kuid seda enam torkab silma see, et paljudes kodudes lõppes aastavahetus vägivallaga oma lähedaste vastu. Kokku 48 korral pidi politsei sekkuma lähisuhtevägivalla väljakutsetele, kus keegi – tavaliselt tugevas alkoholijoobes – tõstis käe oma lähedaste vastu,“ selgitas Trei.
„Panen kõigile südamele, et kui keegi kuuleb oma naabrite korterist hääli, mis viitavad vägivalla kasutamisele, siis sellest tuleks kindlasti teada anda telefonil 112. Siis on võimalik politseil minna ja olukorda kontrollida. See kõne võtab vaid hetke, kuid võib kellelegi olla väga suureks abiks,“ ütles Trei.
Liikluses kontrolliti 31. detsembril kokku 1700 autojuhi kainust ning roolist kõrvaldati kaheksa alkoholi tarvitanud autojuhti. „Tahaks muidugi, et see number oleks null. Need kaheksa inimest oma mõtlematu käitumisega seadsid ohtu nii enda, teised autos olnud inimesed kui kõik teised nendega samal ajal teed jaganud liiklejad. Lõpliku pildi saamiseks läheb siiski veel pisut aega, kuna see number ei sisalda pärast südaööd tehtud kontrolle ning mõistagi oleme ka täna – peojärgsel päeval – teravdatud pilguga liikluses toimuvat jälgimas,“ täiendas Trei.
Päästeamet: aasta esimestel päevadel on pakane ilm, vältige ülekütmist
Keskkonnaagentuur prognoosib aasta esimesteks päevadeks pakaselist ilma, õhutemperatuur võib öösel sisemaal langeda kuni -28 °C-ni. Ülekütmise vältimiseks tuleb kütta üks ahjutäis korraga, seda mitu korda päevas. Kütmise ajal ei tohi kodust lahkuda või magama minna ning siiber tuleb hoida kütmise ajal täielikult avatuna.
Jälgida tuleb, et põlevmaterjal, näiteks küttepuud ja vaip, ei oleks küttekoldele liiga lähedal, sest tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest. Küttekollet võib põlenud puidu jääkidest tühjendada alles peale nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma. Põlengust annab õigeaegselt märku töökorras suitsuandur.
2023. aastal hukkus tulekahjudes kokku 35 inimest, mis on võrreldes 2022. aastaga 12 inimelu vähem. Enamasti on tulekahjudes hukkunud inimeste surma põhjuseks hooletu suitsetamine ning enamik hukkunutest on olnud kas joobes või joobekahtlusega. Muret valmistab kodudes suitsuandurite puudumine või nende mittetöökorras olek.
Aasta lõpus viis päästeamet läbi suitsuanduri vajalikkuse meeletuletusaktsiooni ja kontrollis kodudes seadmete olemasolu. Nädala jooksul läbi käidud 5500 kodus oli töökorras suitsuandur puudu veerandis kontrollitud kodudest. Eelmisel aastal uppus kokku 37 inimest, 2022. aastal 30 inimest. Veeõnnetustes hukkusid peamiselt täiskasvanud, kellest pea pooled olid joobes või joobekahtlusega.
