Mullu tapeti ligi 120 ajakirjanikku, enamik neist Gazas

Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon (IFJ) avaldas ülevaate 2023. aastal hukkunud ajakirjanikest ja meediatöötajatest.

Kokku hukkus maailmas 120 ajakirjandustöötajat. Ühe erandiga olid pea kõik hukkunud tapetud, langedes sõjategevuse või mõrva ohvriks. 68% hukkunutest sai surma Iisraeli-Gaza sõja käigus, kus hukkus kokku 75 Palestiina, neli Iisraeli ja kolm Liibanoni ajakirjanikku. Valdav enamik neist hukkus omakorda Iisraeli vägede tegevuse tulemusel.

Gaza varjutas sellega kaugelt varasemad konfliktikolded. Nii Süürias kui Ukrainas tapeti mullu IFJ-i arvestuse järgi kummaski kolm ajakirjanikku. Tegelik number võib olla siiski suurem, kuna IFJ-i arvestuse järgi hukkus Ukrainas üks Vene, üks Prantsuse ja üks Ukraina ajakirjanik. Loetelu ei arvesta 1. juulil vabakutselisena hukkunud Ukraina autorit Viktoria Amelinat ning Ukraina poolel läheb arvesse vaid ajalehe La Reppublica fikser Bohdan Bitik. Vene poolel on arvesse võetud ainult 22. juulil hukkunud RIA Novosti ajakirjanik Rostislav Žuravljov, aga mitte 23. novembril hukkunud Rossija 24 sõjakorrespondenti Boriss Maksudovit. Kolmandaks Ukrainas tapetud ajakirjanikuks oli tabelis AFP prantslasest reporter Arman Soldin.

Aasia ja Vaikse ookeani regioonis tapeti kokku 12 ajakirjanikku, Põhja- ning Lõuna-Ameerikas kümme ja Aafrikas kaheksa ajakirjanikku. Lisaks sai üheksanda aafriklasena õnnetuses surma üks Rwanda ajakirjanik, kes oli nimekirja ainus õnnetuses hukkunu. Väljaspool Ukrainat mõrvati üks Euroopa meediatöötaja ka Albaanias, ohvriks oli 27. märtsi rünnakus tapetud telekanali Top turvamees Pal Kola.