FOTOD | Vabaduse väljakul mälestati Vabadussõjas langenuid

Tallinnas Vabaduse väljakul mälestati täna piduliku tseremooniaga Vabadussõjas langenuid ning tähistati 104. aasta möödumist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahu möödumisest. Tseremoonial asetas kaitseminister Hanno Pevkur Vabadussõja võidusamba jalamile pärja „Eesti rahvalt“.

„3. jaanuaril 1920 vaikisid Vabadussõjas Eesti sõjameeste vintpüssid, kuulipildujad, kahurid ja soomusrongid. Algas lõplik vaherahu. Kuu aega hiljem raiuti eestlaste võit Tartu rahulepinguga kivisse ning maailmakaardile tekkis de facto uus iseseisev, edumeelne ja rahuarmastav riik,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur oma kõnes.

Kaitseminister lisas, et Vabadussõda andis meile õppetunni, et oma maad tuleb agressori eest kaitsta esimesest meetrist alates, sest hiljem on seda palju raskem tagasi võita. „Nii et kinnitan: Eesti annab igale agressorile vastulöögi koheselt, esimesest meetrist alates,“ sõnas Pevkur.

Õnneks ei olnud Eesti Vabadussõjas üksi ja Eesti ei unusta kunagi seda, kuidas Soome, Taani ja mitmete teiste riikide vabatahtlikud tulid selles kriitilises olukorras Eestile appi. „Olen kindel, et ka täna, kui peaks vaja olema, saame loota Soome, Briti ja Taani relvavendadele. Aga mitte ainult. Meie praegune olukord on võrreldamatult parem kui sajand tagasi. NATO vihmavarju alla koondub 31 liitlast, kellega lähiajal on liitumas ka meie hea naaber ning sõber Rootsi. Me harjutame koos, me areneme koos ja vajadusel me võitleme koos,“ sõnas Pevkur.

Kaitseminister sõnas, et 100 aastaga ei ole Venemaa sõjapidamises midagi muutunud. „Ajalugu kinnitab samuti, et imperialistliku mõttemaailmaga agressori jaoks on ainukeseks argumendiks toores jõud. Ehk teisisõnu: kui Ukrainas Venemaa tegevust ei peatata, on Euroopas oht pikaajaliseks konfliktiks Venemaaga,“ sõnas Pevkur, lisades, et peame hoidma ühte ja toetama Ukrainat, sest ukrainlased võitlevad mitte ainult oma riigi ja rahva vabaduse eest, vaid ka meie ühiste väärtuse eest.

„Vabadussõjas hukkunute elu hinnaga on meil täna oma riik, oma keel ja oma kultuur. Meil jääb vaid loota ja uskuda, et meie sõbrad Ukrainas saavad öelda tulevikus sama oma kangelastele. Jõudu ja kindlat meelt meile kõigile, et Eesti ning Euroopa vabaduse eest seista. Au Vabadussõjas langenutele! Hoidkem Eesti,“ lausus Pevkur lõpetuseks.

Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus üle 6000 sõdurit.