Ukraina endine suursaadik USA-s: Putin kavatseb tõenäoliselt NATO testimiseks rünnata just Eestit

Ukraina suursaadik USA-s aastatel 2015–2019 Valeri Tšalõi avaldas telekanali Espresso eetris arvamust, et Venemaa president Vladimir Putin kavatseb suure tõenäosusega rünnata Eestit.

„See ei ole minu informatsioon, see on NATO informatsioon ja ma ei hakka rääkima kõigist allikatest, aga ma tean kindlalt, kus see luureinformatsioon oli ja kus seda minuga jagati. Sest need samad plaanid lekkisid enne täiemahulist sissetungi ja nüüd võime teha järelduse, et üks stsenaarium Venemaal sõjalises plaanis oli. Praegu on olukord mõnevõrra muutunud Venemaa kavatsuse osas NATO-t rünnata, võimalik, et konkreetselt selle riigi kaudu. Ma ei saa teile öelda, see on minu arvamus, et Putin tahab väga seda teha, et näidata NATO võimetust kiireks reageerimiseks,“ ütles Tšalõi.

Tšalõi sõnul muudab NATO alles nüüd heidutusstrateegiat takistamisstrateegiaks.

„Varem oli neil selline lähenemine: kui rünnatakse näiteks üht Balti riiki, kaitseb see riik end 48 tundi või nädala ise ja seejärel tulevad appi teised NATO riigid. Alguses kiirreageerimisjõud ja siis juba NATO. Nüüd tõstatasid Leedu, Läti ja Eesti täie teravusega küsimuse: vaadake, mis oli Ukrainas, kui Venemaa läks Valgevenest Kiievi, Butša, Hostomeli, Irpini, Borodjanka, Moštšuni peale, ei, meie nii ei taha, meie oleme riigid, kes tahavad, et teie kontingendid oleksid juba kohale paigutatud. Seetõttu langetas Saksamaa otsuse Saksa brigaadi paigutamise kohta Leedu territooriumile. Ainus probleem on selles, et alles 2027. aastaks,“ rääkis Tšalõi.

Tšalõi sõnul toimivad Balti riigid õigesti, sest agressiivne Venemaa võib rünnata ka varem, kui allianss ei ole veel valmis.

„See on aja küsimus ja nende riikide ja NATO jõu küsimus, mistõttu see tõenäosus muutub, aga jääb absoluutselt reaalseks. Ma ainult arvan, et kõige tõenäolisemalt (minu arvamust ei kinnita jällegi operatiivplaanid) võidakse rünnata Eestit. Seal on Narva, kõik need Vene-meelsed meeleolud ja väga tõsine agentuur ei ole sinna saadetud mitte Nõukogude Liidu ajal, vaid on saadetud viimastel aastakümnetel,“ ütles Tšalõi.