Harju maakohus otsustas tühistada politsei - ja piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna menetlustalituse otsuse, millega Jaak Valget karistati avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga summas 160 eurot ja Andres Aulet samasuguse teo eest rahatrahviga 160 eurot. Kohus otsustas väärteomenetluse Jaak Valge ja Andres Aule suhtes lõpetada, kuna nende teol puuduvad väärteo tunnused.

Valget ja Aulet süüdistati selles, et nad heiskasid 22.07.2023 kell 05.02 Tallinnas Harju tn 1 maja omaniku loata maja lipuvardasse Eesti NSV lipu. Selline tegevus oli süüdistuse järgi keskmise inimese seisukohast häiriv, sest tavapäraselt inimesed nii ei käitu. Lisaks on Eesti NSV lipu heiskamine avalikus ruumis samuti teistele inimestele häiriv.

Kogutud tõenditest selgus, et lipu ostis Andres Aule ja tema oli ka isikuks, kes selle lipu heiskas. Jaak Valge viibis küll samal ajal samas kohas, kuid tema lippu ei heisanud. Teda ei saa käsitleda ka väärteo kaastäideviijana, kuna KarS § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Seega ei esine kohtu hinnangul Jaak Valge teos väärteo koosseisu ja menetlus tema suhtes tuleb lõpetada.

On tõendatud, et ENSV lipu heiskas Andres Aule, samas leiab kohus, et ka tema käitumises puudub KarS § 262 lg 1 koosseis. Andres Aule on kohtule selgitanud, et tema eesmärk seda aktsiooni toime pannes ei olnud rikkuda avalikku korda vaid juhtida tähelepanu sellele, et Tallinna südalinnas avalikus ruumis on väljapandud Juhan Smuuli bareljeef ja see võib häirida neid inimesi või nende järeltulijaid, kelle küüditamisel 1949. aastal Juhan Smuul operatiivgrupi liikmena osales. See võib häirida ka kõiki teisi represseerituid. Kohus peab selliseid Andres Aule selgitusi eluliselt usutavaks ning leiab, et tema käitumises puudub väärteo subjektiivne koosseis. Politseis hoiul olev lipp tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel Andres Aulele.

Otsus ei ole jõustunud, seda saab 30 päeva jooksul riigikohtusse edasi kaevata.