Holmi sõnul ei saa teha minister käskkirjaga otsuseid, mida peab tegema riigikogu, vahendab ERR.

„Paistab, et oleme jõudnud nüüd lausa nii kaugele, kus otsuseid, mis tuleb teha riigikogu tasemel, kavatsetakse teha ministri käskkirjaga. Riigieelarve raamseaduse kohaselt määratakse toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid riigieelarvega. Vabariigi valitsus ei saa vähendada ega suurendada rahasummat, mida riigikogu on riigieelarvega otsustanud eraldada üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks. Rääkimata sellest, et haridus- ja teadusminister saaks seda teha käskkirjaga,“ lausus Holm.

Riigikontrolli hinnangul on 2024. aasta riigieelarve seaduse ning riigieelarve raamseaduse ühene mõte, et kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suuruse otsustab riigikogu. Toetust saab maksta ainult kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondis üldhariduskoolide pidamiseks antavalt realt ning lisaraha ei saa maksta ministeeriumide valitsemisalade eelarvetest.

„Kui valitsus soovib suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide toetussummat, on see täiesti võimalik, kuid selleks on vaja esitada riigikogule arutamiseks 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Leian, et haridusministeeriumi leitud 5,35 miljonit ei saa kasutada ministeeriumi soovitud viisil enne, kui riigikogus pole 2024. aasta riigieelarvet vastaval viisil muudetud,“ ütles Holm.