Heldnat süüdistatakse kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, Vaherit ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Alavere ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest süüd eitanud.

"Mitte kunagi ei ole ma küsinud, taotlenud ega soovinud Elmar Vaherilt ega kelleltki teiselt politseikolleegilt mingisugust ebaseaduslikku või minu suhtes erandlikku käitumist. Näiteks mulle töökoha loomist, mis on üks minuni jõudnud kuuldustest. See, et üks pikaaegse politseiteenistuse motiive on pension, on täiesti normaalne ja ma ei näe selles mitte midagi kuritegelikku. Aga mitte kunagi ei ole olnud sellist asja, et tehke nüüd mulle selline asi, mida mitte kellelegi teisele ei tehta,“ ütles Eerik Heldna selle aasta maikuus Eesti Päevalehele.

Heldnat süüdistatakse Vaheri ja Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse loomises alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staažist, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni.

Heldna leppis süüdistuse kohaselt 2019. aasta veebruaris Vaheriga kokku, et ta vormistatakse PPA teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi Kaitseväe Luurekeskuse ametikohale, kus Heldna sel hetkel töötas. Heldna töösuhe sellel töökohal ei peatunud kordagi. Seejuures leppisid Vaher ja Alavere talle süüdistuse järgi kokku ametikoha Keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses. Süüdistuse kohaselt vormistati samal päeval käskkirjad, millega nimetati Heldna näiliselt PPA teenistusse ja roteeriti tagasi tema senisele ametikohale. Süüdistuse kohaselt teadsid nii Heldna, Vaher kui ka Alavere, et Heldna ei kavatse PPA teenistusülesandeid täitma asuda ja näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku selleks, et teises asutuses töötaval Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensioneid.

Esitades pensioni taotlemisel Sotsiaalkindlustusametile süüdistuse järgi näiliselt väljamõeldud staaži kinnitavad dokumendid, sooritas Heldna Vaheri ja Alavere abiga kelmuse. Kuna pensioniavalduses olid dokumendid, mis kajastasid süüdistuse järgi ka Heldnale näiliselt loodud teenistuse staaži, siis pani Vaher käskkirjade loomisega Heldna kihutamisel ja Alavere kaasabil toime ametialase võltsimise.

Riigiprokurör Jürgen Hüva lausus, et prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et Heldna teenistussuhe loodi vaid dokumentaalselt ja selle eesmärk oli tema 25-aastase staaži saavutamine. „Prokuratuuri hinnangul viitavad kohtueelses menetluses kogutud tõendid kuriteole. Kuna otsuse, kas Heldna, Vaher ja Alavere on toime pannud kuriteo, saab teha vaid kohus, saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse. Kohus annab hinnangu teenekate ametnike karjääri ühele episoodile, mis ei tee olematuks nende pika teenistuskäigu jooksul kogunenud teeneid Eesti riigi ees,“ ütles Hüva.

„Teisalt tõusetub kogutud tõenditest küsimus, miks ametnikud, kelle töö eesmärk on olnud veenduda teiste korrektses tegutsemises ning tegutseda riigi heaks ja nimel, otsustasid süüdistuse järgi E. Heldna hüvanguks reegleid ära kasutada,“ lisas Hüva.

Sotsiaalkindlustusamet on esitanud Heldna suhtes nõude varalise kahju hüvitamiseks. 2023. aasta 6. oktoobri seisuga oli nõude suurus 7472 eurot, kuid kuna pensionimaksed jätkuvad, tekib süüdimõistva otsuse korral SKA-l õigus nõuda tagasi kogu seni väljamakstud pension. SKA arvutustele tuginedes võib tulevikus kõikide pensionimaksete kogusumma ulatuda üle 1,6 miljoni euro.

Heldna kohtus süüditunnistamisel võib teda oodata rahaline karistus või kuni 4 aasta pikkune vangistus. Vaheri ja Alavere süüditunnistamisel võib kohus neid karistada 1 kuni 5 aasta pikkuse vangistusega, kuna neid süüdistatakse tegude toimepanemises ametiisikutena.

Kohtueelse menetluse viis läbi kaitsepolitseiamet. Kohus ei ole veel eelistungi aega määranud.