Suri diplomaat ja poliitik Vaino Väljas

Täna suri 92 aasta vanuselt endine poliitik ja diplomaat Vaino Väljas.

Vaino Väljas oli endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Aastatel 1980–1986 oli Väljas Venezuelas ja Dominikaani vabariigis ametis NSV Liidu suursaadikuna ning perioodil 1986–1988 täitis ta Nicaraguas suursaadiku rolli. Aastatel 1988–1990 juhtis Väljas Eestimaa Kommunistliku Partei reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Ta oli EKP KK esimene sekretär ning vedas 1988. aastal Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist. 1988. aasta märtsis oli tal suur roll Nicaragua kodusõja lõpetamises, olles rahulepingu sõlmimise vahendaja.

Vaino Väljas on pälvinud Riigivapi III klassi (2002) teenetemärgi, Valgetähe II klassi (2006) teenetemärgi ja Aadu Luukase missioonipreemia.

Väljas ise kutsus end diplomaadiks, riigimeheks ja maailmapoliitikuks, aga eelkõige hiidlaseks ja meremehe pojaks.

Väljase lähedastele ja sõpradele avaldas kaastunnet ka president Alar Karis.

„Südamlik kaastunne Vaino Väljase lähedastele ja sõpradele. Koju naasnud hiidlase diplomaatiline julgus laulva revolutsiooni ajal – näiteks 1988. aasta suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine – aitas laduda kive Eesti iseseisvuse taastamisse, mille poolt ta isegi ülemnõukogu liikmena 20. augustil 1991 hääletas. Kahjuks jääb Vaino Väljast iseloomustama ka „Suure vaikija“ nimi, kuigi ta võinuks paljutki meenutada, mis avanuks meie lähiajaloo olulisi lehekülgi,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Kauaaegne poliitik ja kunagine peaminister Edgar Savisaar on öelnud, et Vaino Väljas on „üks väheseid eestlasi, kes on tegutsenud suures poliitikas ja teinud ajalugu“, kirjutati Eesti Ekspressis. Loe Vaino Väljase 90. sünnipäevaks valminud juubelilugu siit.

Vaino Väljas sündis 28. märtsil 1931 Hiiumaal Külakülas Emmaste vallas Lalli talus. Tema isa oli meremees, ema taluperenaine. Ema haigestus ja suri 1946. aastal, isa suri 1949. aastal ja õde 1948. aastal. 1939–1946 käis Väljas Leisu koolis ja 1946–1949 Kärdla keskkoolis.

Orvuks jäänuna pidi ta õppimise kõrvalt töötama. Komsomoli astus 1948. aastal. 1949–1950 oli ELKNÜ Hiiumaa maakonnakomitee propaganda ja agitatsiooni osakonna juhataja.

1950. aastal astus Tartu ülikooli ajaloo osakonda, mille lõpetas 1955. aastal ja 1973. aastal kaitses ta ajalookandidaadi teaduskraadi.

1951. aasta juulist septembrini oli Väljas Hiiumaa masina-traktorijaama (MTJ) poliitosakonna ajalehe Hiiumaa Kolhoosnik toimetaja ja kohusetäitja. 1951. aasta oktoobrist 1952. aasta detsembrini ELKNÜ TRÜ komitee sekretär, 1952. aasta detsembrist 1953. aasta juunini ELKNÜ Tartu oblastikomitee sekretär ja 1953. aasta juunist 1955. aasta aprillini ELKNÜ Tartu linnakomitee I sekretär. 1955.–1961. aastal juhtis Eesti komsomoli ELKNÜ keskkomiteed I sekretärina. Kümme aastat (1961. aasta mai kuni 1971. aasta jaanuar) oli Tallinna linna kõrgeim võimukandja – EKP Tallinna linnakomitee I sekretär. 1971–1980 oli EKP keskkomitee ideoloogiasekretär.

Tema abikaasa oli Mai Väljas (neiuna Goetz), kes suri 2018. aastal. Mai oli eesti keele õpetaja ja Eesti Heategevusfondi esimees. Poeg Peeter Väljas on ajaloolane ja töötab rahvusarhiivis, tütar Tiina Pärn on lastearst. Tütretütar Teele Pärn on tunnustatud Eesti Draamateatri näitleja, tütretütar Miina Pärn on õppinud koorijuhiks ja teeb ka Klassikaraadios saateid. Tütrepoeg Joonas Pärn on hüdrogeoloog, kes töötab Eesti Geoloogiateenistuses. Poeg Peetril on kaks kooliealist last.