ERISAADE | Madison: kaks värsket sotsi pakkusid end alguses EKRE-sse. Kaljurand: mulle on see uudis

Euroopa Parlamendis toimus eile korralik tulevärk, kui arutati Ukraina abistamist pidurdava Ungari eurorahade lahtikülmutamist. Ookeani taga võitis Donald Trump ülekaalukalt Iowa eelvalimised ning on nüüd veel kindlam favoriit saamaks taas Ühendriikide presidendiks. Saate suurim intriig puudutas aga kodumaist poliitikat.

Euroopa Komisjon ütleb, et Ungari eurorahade lahtikülmutamine ja Ungari peaministri Viktor Orbáni otsus Ukrainale Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste avamise hääletusel erapooletuks jääda polnud seotud. „Rahade lahtikülmutamine olevat seotud sellega, et Ungari on võtnud vastu seadused ja täitnud tingimused, aga ka komisjon tunnistas, et ega see ajaliselt väliselt väga ilus välja ei näinud,“ ütles sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand. Nädalaid hiljem on tema fraktsioonis tekkinud järjest enam küsimusi. „Eilse arutelu käigus oli üleval ka küsimus, kas peaksime komisjoni mitte umbusaldama, aga aru pärima, selgitust nõudma,“ kirjeldas ta fraktsioonikaaslaste meelsust. Kaljuranna sõnul tuleb vältida tulevikus ka näiliselt valet rahade lahtikülmutamist. „Ungari santaažile järeleandmist lihtsalt ei tohi tulla,“ lausus eurosaadik.

„Olen Marinaga nõus, et see näeb kehv välja. Ei saa öelda sajaprotsendilise kindlusega, et need olid omavahel seotud, aga ma pigem ei pelgaks öelda – mis siis, kui need olidki seotud?“ küsis Jaak Madison EKRE-st ja europarlamendi Identiteedi ja Demokraatia fraktsioonist. Teda paneb hämmastama see, et mingite Euroopa Liidu teemade puhul öeldakse, et neid ei tohi kokku siduda, näiteks Ungari õigusriigi olukord. „Muudel teemadel võib ka kokku siduda. Kas meile meeldib või ei meeldi, need on seotud,“ lisas ta.

Kaljurand vaidles vastu. „Teemasid seotakse, me näeme seda kogu aeg läbirääkimistel ja riikide vahelistes suhetes. On aga teemad, mida ei saa ega tohi siduda. Kui minnakse Euroopa Liidu põhiväärtuste vastu, milles Ungarit praegu süüdistatakse, seda ei tohi millegagi siduda,“ sõnas sotsiaaldemokraat. Ta lisas, et veel otsustamata 50 miljardi euro andmiseks Ukrainale saab teha ära ka Ungarita, 26 liikmesriigi kokkuleppel. „Santaaž ja kauplemine on vale ja see ei tohi Euroopa Liidus toimuda,“ lausus Kaljurand.

„Mul tekitab mentaalse konflikti see, kui me räägime Euroopa väärtustest, et see on justkui püha lehm, mida ei seota millegagi kokku,“ ütles Jaak Madison. „Väärtuste hinnangud sõltuvad palju sellest, kas me läheme Eestist Hispaaniasse, Hispaaniast Ungarisse, Ungarist Poola või sealt Soome,“ lisas ta.

Marina Kaljurand on olnud suursaadik Washingtonis ja kui ta peaks seda ametit praegu, annaks ta juba täna juhised, kuidas valmistuda Donald Trumpi võimalikuks teiseks ametiajaks USA presidendina. „Ma usun, et need juhised on juba ka antud, et tuleb hoida suhteid olemasoleva administratsiooniga, aga ka praeguste presidendikandidaatidega,“ lausus endine diplomaat. Ta lisas, et suhteid võiks hoida lisaks Trumpile ka tema kahe vabariiklasest konkurendi Nikki Haley ja Ron DeSantise kampaaniameeskondadega. „Meist ei sõltu, kellest saab Ühendriikide president. Meeldib see meile või mitte, me hakkame temaga koostööd tegema, hakkame temaga koos elama, hakkame koos nii rahvusvahelist kui ka kahepoolset poliitikat ajama. Selleks tuleb suhteid juba praegu üles ehitada,“ sõnas Kaljurand.

President Trump: osa 2

Mis saab Trumpi ajal NATO-st? „Mis seal ikka saab, midagi ei saa,“ ütles Madison. „65 protsenti NATO eelarvest tuleb Ameerika Ühendriikidest, Ameerika maksumaksjalt. Meie huvides on see, et suhted on stabiilsed hoolimata sellest, kes võidab. Kas ta lahkub NATO-st? Ei, ma ei arva seda. 2016. ja 2017. aastal toimus pidevalt sama hirmutamine,“ lisas EKRE poliitik. „See ei ole ühe inimese otsustada. Isegi kui Trump ärkab ühel hommikul kehva tujuga üles, ei saa ta panna allkirja otsusele, et lahkun NATO-st. Nii lihtne see ei ole,“ sõnas saadik.

Marina Kaljurand muretseb selle pärast, et Trumpi teine ametiaeg võib tulla esimesega võrreldes halvas mõttes teistsugune. „Esimesel ametiajal oli tal väga suur tugi mõistlikest inimestest, kes teda tema administratsioonis pidurdasid ja joone peal hoidsid. Juhtus ju korduvalt, et Trump mingil kohtumisel prahvatas ning diplomaadid jooksid seletama – ta ei mõelnud nii. Ma arvan, et tema teine ametiaeg saab olema karmim. See vahelüli, kes tal saab administratsiooni näol olema, saab olema teist nägu. Ta kindlasti lubab endale palju rohkem, kui ta lubas esimesel ametiajal,“ arvas Kaljurand.

EKRE andis korvi?

Jaak Madison esines saates kulme kergitava väitega kodumaise poliitika teemal, mis puudutas nelja Keskerakonna liiget, kes lahkusid parteist ja liitusid Keskerakonnaga – Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi. „Neljast ülehüppajast kaks käisid nädal enne sotsidesse minemist meie juures uurimas, et kas oleks võimalik tulla. Kui teema läks sisuliste küsimuste peale, küsisime, et kui kolme aasta pärast on uus valitsus ja te peate hääletama riigikogus Euroopa Liidu migratsioonipaktist lahkumise üle. Poolt või vastu? Samasooliste abielu – me oleme ilmselgelt praegusele valitsusele vastu, mida teeksite? Kuna olid ilmselged väärtuspõhised küsimused, kus hakkas vingerdamine – kuulge, me ei saa rallit sõita inimestega, kes peaksid maailmavaateliselt teise erakonda kuuluma,“ ütles Jaak Madison.

„Ma ei oska seda kommenteerida, see on mulle täielik uudis,“ ütles Marina Kaljurand. „Kui riigikogus räägitakse erinevatel teemadel, on see normaalne. Kui inimestel on selgroogu öelda, et nad ei tule [teie] juurde, sest teie vaated on valed migratsiooni osas, vähemuste osas, sooneutraalse abielu osas – väga hea, kui see sai välja öeldud,“ lausus sotsiaaldemokraat.

Madison täpsustas, et ta pidas silmas seda, et EKRE ütles kahele Keskerakonnast tulijale ära, mitte vastupidi.

Kas Jüri Ratas passiks Marina Kaljuranna järele sotside teiseks numbriks eurovalimistel? See küsimus pani Kaljuranna ohkama. „Kõigepealt peab Jüri Ratas otsustama, mida ta tahab teha,“ lausus ta ja märkis, et sotside nimekiri kinnitatakse märtsis. „Sinna on veel aega,“ lisas ta.

Euroopa „Erisaate“ valmimist toetas Euroopa Parlament.