Õiguskantsler nõustub presidendiga, et usaldushääletusega vastu võetud seadus on põhiseadusvastane

Õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul on obstruktsiooni tõttu usaldushääletusega vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse muutmise seadus vastuolus põhiseadusega.

Seadus võeti riigikogus vastu detsembri keskel ning president Alar Karis ei kuulutanud seda välja, sest valitsus sidus selle vastuvõtmise usaldushääletusega.

„Riigikogu töö sihiliku tõkestamise võtteid ega töötõkke ületamise abinõusid ei ole tõenäoliselt võimalik seaduses üksikasjalikult, kõiki tulevasi vaidlusi välistades reguleerida. Leian, et neis asjus ei saa kõiki tulevasi vaidlusi välistavaid seisukohti ega selgitusi anda ka kohtuotsuses. Ilmselt peaks Riigikohus vajaduse korral ka edaspidi lahendama taotluse konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes,“ kirjutas õiguskantsler oma arvamusavalduses.

Madise leidis, et presidendil on õigus seaduse väljakuulutamise üle otsustades hinnata ka seaduse vastuvõtmise menetlust ning oluliste menetlusvigade ilmnemisel saata seadus riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Ta nentis, et kui riigikogu võtab seaduse uuesti vastu muutmata kujul, on presidendil õigus pöörduda riigikohtu poole.

Kantsler tõi välja, et valitsus sidus seadused usaldusküsimusega väites, et seaduse kiire vastuvõtmine on vajalik 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmiseks enne eelarveaasta algust. „Osa riigikogu liikmetest oli asunud riigikogu tööd tervikuna ja pikaajaliselt tõkestama, soovides sel viisil kutsuda kunstlikult esile erakorralised valimised. Muutmisseaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute põhjal saab öelda, et töötõke ei olnud suunatud selle seaduse sisu vastu. Sedalaadi töötõket tuleks käsitleda teisiti, kui teistel eesmärkidel seatavaid töötõkkeid,“ kirjutas kantsler.

„Sel korral piisaks usaldusküsimusega sidumise põhiseadusvastaseks pidamiseks asjaolust, et muutmisseadus ei olnud aasta riigieelarve vastuvõtmise seisukohalt oluline. Usaldusküsimusega sidumine selles asjas poleks olnud põhiseaduspärane ka siis, kui töötõkke eesmärk oleks olnud sisuline vastuseis muutmisseaduse vastuvõtmisele: esindatavatele ühiskonnagruppidele soodsama tulemuse saavutamine või vähemalt nende huvide ja õiguslustunde nimel toimunud võitluse näitamine.“

Riigikogu võttis maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse vastu mullu 22. novembril alanud istungil. 8. detsembril otsustas president jätta selle välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku viia seadus kooskõlla Eesti põhiseadusega. 18. detsembril arutas riigikogu maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadust uuesti ning võttis selle muutmata kujul vastu.