Kuigi Eestis on leetritega seni hästi läinud, valmistab terviseametile muret laste vaktsineerituse tase

Terviseameti spetsialisti sõnul on Eestis seni suudetud leetreid tõhusalt kontrollida, kuid muret valmistab vaktsineerimata laste hulk.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Juta Varjas ütles Delfile, et Eestis on seni suudetud leetrite levikut tõhusalt kontrollida. „Enim valmistab muret vaktsineerimata laste suur hulk. Eestis on vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud.“

„Esmatähtis on, et lapsevanemad veenduksid selles, et nende lapsed on immuniseerimiskava raames vaktsineeritud. Kui mingil põhjusel on jäänud laps leetrite vastu vaktsineerimata, siis tuleb pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole, kes saab nõustada immuniseerimise osas. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta,“ rääkis Varjas.

Eestis vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu üheaastaselt ja 13-aastaselt ning selleks kasutatakse MMR kolmikvaktsiini, mis kaitseb lisaks ka mumpsi ja punetiste vastu.

Eelmisel aastal neli juhtumit

Eelmisel aastal registreeriti neli sissetoodud haigusjuhtu, kaks neist Taist, üks Saksamaalt ja üks Araabia Ühendemiraatidest. Kõik eelmisel aastal haigestunud oli täisealised. Viimased siseriiklikud puhangud olid 2006. ja 2019. aastal.

„Seni, kui leetrite olukord maailmas on ebastabiilne, soovitab terviseamet enne reisimist neil, kes pole leetreid põdenud või vaktsineeritud selle haiguse vastu, kaaluda vaktsineerimist. Kaitse tekkimine võtab aega mõned nädalad,“ seisab ameti kodulehel.

WHO Euroopa piirkonnas on 2023. aastal teatatud enam kui 42 200 leetrijuhtumist 41-s liikmesriigis. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel registreeriti 2023. aasta 11 kuu jooksul 2242 leetrite juhtu 22 Euroopa Liidu liikmesriigis, neist suurim osa Rumeenias ehk 1687. Surmaga lõppes haigestumine kolmel juhul.

Ülinakkav haigus

Terviseameti kodulehel on kirjeldatud leetreid kui ülinakkavat haigust, mis levib õhu kaudu. Üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas suudab omakorda levitada haigust kuni 18le inimesele. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik ehk entsefaliit. Terviseamet rõhutab, et kõige tõhusam viis haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine.

Terviseamet soovitab täiskasvanutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kaaluda leetrite revaktsineerimist. Ajavahemikul 1980-1992 kasutati Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline. Inimesed, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on lapseeas viiruse vastu vaktsineeritud, ei pea vaktsiini kordama.