FOTOD | Üle Eesti tähistatakse pidulikult Tartu rahu 104. aastapäeva

Täna tähistatakse üle Eesti Tartu rahulepingu sõlmimise 104. aastapäeva.

2. veebruari hommik algas Tartus kell 9 pärgade asetamisega Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile ning 9.30 Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale.

Kell 10 algas traditsiooniline Tartu rahulepingu aastapäeva mälestustseremoonia Vabadussõja monumendi Kalevipoeg juures. Sõna võtavad Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseväe Akadeemia kadettveebel Martin Melnitšuk ja Korp! Vironia oldermann Hans Markus Kalmer. Monumendile asetatakse pärjad. Tartu rahule tulevad au andma akadeemiliste organisatsioonide esindajad.

Kell 11 algas Tartu rahu platsil (Vanemuise 33) Tartu rahu aastapäevale pühendatud gümnaasiumiõpilaste kõnekoosolek. Gümnasistide hääl kõlab läbi noorte valitud tuntud tartlaste tsitaatide. Noori tervitavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Gümnasistide kõnekoosoleku korraldab tänavu Annelinna gümnaasium.

Tallinnas algab Tartu rahu aastapäeva mälestustseremoonia kell 12 Jaan Poska monumendi juures Kadrioru pargis.

Ürituse avasõnad ütleb välisminister Margus Tsahkna ja välisministeeriumi uute teenistujate nimel võtab sõna Artur Tänna.

Kohal on kaitseväe juhataja, kaitseliidu ülem, linnapea, volikogu esimees ja Eesti Reservohvitseride Kogu. Toimub pidulik tseremoonia kõnede ja pärgade asetamisega, muusikalisi vahepalasid esitab sõjaväeorkester.

Üritusele järgneb endiste välisministrite lõuna Jaan Poska majas. Ühtlasi toimub kell 12.50 Jaan Poska majas endiste välisministrite ühisavalduse allkirjastamine.

Välisministrid allkirjastasid Tartu rahu aastapäeva puhul ühisavalduse

Täna 104 aastat tagasi kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping oli Eesti diplomaatia triumf, aga see oli ka Eesti rahva vabadusetahte ja Eesti sõjameeste kindlameelsuse triumf.

Diplomaatia ei saa olla edukas vaakumis. Et diplomaatia õnnestuks, peab sel olema kindel seljatagune. Vabadussõja-järgses Eestis see nii oli: meie võitlejad olid liitlaste toel löönud vastased me maadelt ja rahvas seisis veendunult nende põhimõtete eest, mis kõige tabavamalt on kokku võetud „Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele“.

104 aasta jooksul on palju muutunud. Oleme tänaseks sidunud end demokraatliku maailma peamiste organisatsioonidega ning ankurdunud tugevamalt Euroopasse kui kunagi varem. Tähistame sel aastal 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa Liidu ja NATOga – see tähendab teetähist, mille nimel meie diplomaatia aastaid pingutas ning mis võimaldab meil täna end nii julgeolekus kui majanduses palju kindlamalt tunda. Saame olla uhked nende ja muude Eesti välispoliitiliste saavutuste ja neisse panustanud diplomaatide üle!

Ohud Euroopa julgeolekule pole kadunud. Ka praegu on Euroopa pinnal sõda ja nagu toona, nii ei puuduta ka see sõda ainult üksikuid riike. Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on kaalul kogu Euroopa tulevik. See sunnib meidki küsima, kas laseme Euroopale peale suruda imperialismist kantud jõupoliitikat või tahame Euroopat, kus suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus kehtivad ka tegelikkuses ning kus agressioon jääb ajaloo prügikasti. Eestile on need elulised põhimõtted ja meie vastus on selge – me ei luba agressoril võita.

Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks tuleb toetada Ukrainat ning me ise peame hoidma ühtsust, nii kodus kui liitlaste seas. Diplomaatial on praeguses pingelises olukorras eriti vastutusrikas roll. Kuid ka tänapäeva diplomaatia ei saa toimida vaakumis.

Täname kõiki Eesti diplomaate ja nende peresid ning kõiki neid inimesi, kes Eesti eest on seisnud ja seisavad. Eesti sisepoliitilised vaidlused peavad toimuma koduste seinte vahel; välismaal oleme kui üks. Vaba Eesti, kindlalt vabas Euroopas.

Alla kirjutasid Margus Tsahkna, Eva-Maria Liimets, Urmas Reinsalu, Sven Mikser, Jürgen Ligi, Marina Kaljurand, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Paet, Rein Lang, Kristiina Ojuland, Toomas Hendrik Ilves, Raul Mälk, Siim Kallas, Riivo Sinijärv, Jüri Luik, Trivimi Velliste, Jaan Manitski.