Autoõnnetusse sattunud ajateenijad aitasid abi oodates teisi kannatanuid
(13)
Viru jalaväepataljoni ajateenijad abistasid 12. jaanuaril Kambja lähedal toimunud ahelavariis teisi kannatanuid kiirabi saabumiseni.
Esimese jalaväepataljon kirjutab sotsiaalmeedias, et kui Võrust väljaõppelt reedel koju Ida-Virumaale sõitvad Viru jalaväepataljoni sõdurid mobiilirakenduses teel märgitud õnnetust nägid, ei osanud nad arvatagi, et kohe ise sinna sisse satuvad. Teel oli juhtunud avarii ja viletsa nähtavuse tõttu ei näinud mehed teel olevaid autosid. Jõuti reageerida vaid niipalju, et sõideti teepiirdesse, mitte millelegi ega kellelegi otsa.
Mehed tulid autost välja ja nägid, kuidas ühes masinas oli vigastatud naine ja üks naisterahvas oli maas lebamas. Kohe reageeriti ja mindi abi osutama. Nendega liitusid samas avariisse sattunud kaks Kuperjanovi jalaväepataljoni võitlejat.
Ühel naisterahval tuvastati lahtine reiehaav, kust tuli verd. Peale pandi žgutt ja fikseeriti žguti panemise aeg. Teadvuseta kannatanut kontrolliti ja turgutati uuesti teadvusele. Traumaohvreid peab hoidma soojas ja nii asetati naisterahvaste peale oma riideid ning lisa saadi ligidal seisnud bussist inimeste käest. Naistega olid kaasas ka kolm last, kes sai viidud ühte autosse sooja.
Ajateenijad ütlesid, et julgus aidata tuli kaitseväes saadud esmaabi väljaõppest, kus oli õpetatud kannatanu käsitlemist ja tegevusi trauma korral. Just väljaõppe ajal saadud teadmised ja oskused olid need, mis andsid enesekindluse minna appi ning rakendada oma teadmisi inimeste abistamisel.
Õnnetuskohale jõudnud Tartu Kiirabi reanimobiili arst kiitis ajateenijate tööd. Žguti paigaldamine oli tema hinnangul sellel hetkel õige lahendus - see oli paigaldatud õigele kõrgusele ja piisava tugevusega, et verejooks seisma jääks. Samuti hoiti kannatanuid soojas ja seetõttu ei tekkinud neil alajahtumist. Lisaks olid sõdurpoisid abivalmis ja tegid kõike, mida oli kiirabibrigaadi abistamisel vaja. Kogu sõdurite tegevuse võttis kiirabiarst kokku lühidalt: patsientide saatus oleks võinud olla teistsugune, kui poleks olnud oskajaid abistajaid sündmuskohal.
Meeste endi sõnul oli neil hea meel, kui said inimestele abiks olla. Hiljem kodu poole liikudes mõtlesid nad veel tükk aega kannatada saanud naistele, kuid hiljem kuulsid, et nendega oli läinud kõik hästi.
