Terviseminister Riina Sikkut ütles tänase valitsuse pressikonverentsi järel Delfile, et leetrid on erakordselt nakkav haigus. „Kui me koroona puhul olime hirmul, siis leetrid hüppavad inimeselt inimeseni veel jõudsamini. Seetõttu on maailm väga palju võitnud, et meil on olemas vaktsiin leetrite vastu ja suur osa Eesti elanikkonnast on vaktsineeritud.“
Sikkut tõi esile, et leetrite puhul on kaks murekohta. Esiteks polnud mõned Nõukogude ajal kasutatud vaktsiinipartiid kõige tõhusamad ega pakkunud eluaegset kaitset leetrite vastu. Eile avalikustatud leetrite juhtum langeb sellesse kategooriasse.
„Teine on vanemate soovimatus oma lapsi sellise riikliku immuniseerimiskava järgi vaktsineerida. Tegelikult võiksid meil olla kõik kaheaastased leetrite vastu immuunsed, aga reaalsus on see, et vaktsineerimisega hõlmatus tegelikult aasta aastalt väheneb. See on nüüd küll suur ohukoht,“ rõhutas minister. „Kõik need haigused, mida me keegi ei ole siin põdenud või lähedalt näinud, tulevad tagasi, kui me ei vaktsineeri.“
Esimene siseriiklik nakatumine viie aasta jooksul
Eile teatas terviseamet, et sellel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanud patsient kinnituse, et on nakatunud leetritesse. Tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud.
Patsient on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 60ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.
Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Muret valmistas asjaolu, et tegemist oli koolieelse lasteasutuse töötajaga, kuid hetkel ei ole pereliikmete hulgast ja töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud. Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik.
Leetrid on terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud.
Eestis on seni suudetud leetrite levikut tõhusalt kontrollida ning avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu (kaks inimest nakatus Taimaal, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides) ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud. Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal.
