Euroopa Parlament võttis 433 poolthäälega vastu resolutsiooni, milles väljendab suurt pahameelt ja sügavat muret Venemaa pidevate püüete pärast õõnestada Euroopa demokraatiat, sekkuda Euroopa Liidu toimimisse ning levitada valeinfot. Resolutsiooni vastu hääletas täiskogul 56 parlamendiliiget ja erapooletuid oli 18.
Tekst märgib, et Kreml püüab eurooplasi lõhestada ja värvata Euroopa Parlamendi liikmeid mõjuagentideks. Samuti on mõned Euroopa tasandi erakonnad sattunud sõltuvusse Moskva toetusest ja rahast, see aga võimendab Kremli propagandat ja teenib Venemaa huve.
Parlament peab äärmiselt murettekitavaks, et Euroopa Parlamendi liige Tatjana Ždanoka võis olla FSB viienda teenistuse informaator, ning tahab, et süüdistust koos Läti ametivõimudega põhjalikult uuritaks.
„Kui süüdistus leiab kinnitust, peavad sellele järgnema sanktsioonid ja kriminaalmenetlus. Samas juhib resolutsioon tähelepanu muudelegi juhtumitele, kus parlamendiliikmed on teeninud teadlikult Venemaa huve ja osalenud näiteks võltsitud valimisvaatlusmissioonidel Venemaa okupeeritud aladel.“
Venemaal on mitmes Euroopa Liidu riigis käsi sees
Parlament peab vastuvõetamatuks, et Venemaa rahastab juba pikki aastaid mitmes demokraatlikus riigis erakondi, poliitikuid, ametnikke ja liikumisi, et sekkuda siseriiklikesse protsessidesse ja suurendada oma mõjuvõimu. Venemaa selline tegevus on sageli ebaseaduslik, ent väga ulatuslik. Muu hulgas pakub Venemaa pangalaene, ostu- ja ärilepinguid ning hõlbustab finantstegevust.
Resolutsioon juhib tähelepanu Venemaa konkreetsele tegevusele liikmesriikides, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa paremäärmuslike erakondade ja nende toetajate varustamisele jutupunktidega, et õõnestada toetust Ukrainale, aga ka Venemaa diplomaatia otsesele rollile Slovakkia poliitikas alates 2023. aasta septembri valimistest. Lisaks juhib parlament murelikult tähelepanu laialdasele valeinfo ja ebaseadusliku sisu levitamisele sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).
Venemaa toetab Euroopas ka separatistide liikumisi, et soodustada Euroopa Liidu sisemist destabiliseerumist ja killustumist. Eriti murettekitav on parlamendi jaoks see, et ka Kataloonia separatistid, sealhulgas mitu Kataloonia omavalitsuse liiget ning endine Kataloonia president ja praegune Euroopa Parlamendi liige Carles Puigdemont võivad olla Venemaa valitsusega seotud.
