Nädala alguses teatas Rootsi avaliku ringhäälingu raadio SR, et kahte iraanlast kahtlustati Rootsi juudi kogukonna liikmete tapmise planeerimises. Nad arreteeriti 2021. aastal, riigist saadeti nad välja 2022. aastal ilma süüdistusteta.
Väljasaadetud isikud taotlesid Rootsis varjupaika 2015. aastal ning väitsid, et nad on Afganistanist. Aruandes tuvastati, et Rootsis peavarju saanud iraanlastel olid sidemed Iraani revolutsioonilise kaardiväega.
Prokurör Hans Ihrman kinnitas, et neid kahtlustati rünnaku kavatsemises. Ta lisas, et prokuratuuril „ei õnnestunud hankida vajalikke tõendeid, mis olid olnud süüdistuse esitamise eelduseks“.
Rootsi sisejulgeolekuagentuuri luurejuht Daniel Stenling ütles SR-ile, et Iraan „on ette valmistanud ja läbi viinud tegevusi, mille eesmärk on füüsiline rünnak kellegi või millegi vastu Rootsis“.
„Oleme töötanud mitmete selliste juhtumite kallal, kus oleme, nagu me seda hindame, sellised ettevalmistused nurjanud,“ lisas ta, kuid keeldus juhtumeid täpsustamast.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles kolmapäeval, et raport on „väga tõsine“.
„Meil on Rootsis liiga palju inimesi sisenenud valel alusel ja keda piiril ei peatatud,“ ütles Kristersson. „On äärmiselt oluline, et ohtlikud inimesed peataks, kui nad üritavad siseneda,“ lisas ta.
Julgeolekuagentuur on varem öelnud, et Iraan oli Rootsis aktiivne ja teda on kirjeldatud kui ühte riiki, mis kujutab endast Rootsile suurimat luureohtu.
