VIDEO | Välisluureameti peadirektor: Vene elanikkonna hulgas on levima hakanud sõjaväsimus
(90)
Täna avaldus uusim välisluureameti aastaraamat. Välisluureameti juhi Kaupo Rosina sõnul pole võrreldes eelmise aastaga suuri muutusi toimunud.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin rääkis Delfile, et võrreldes eelmise veebruariga, mil ilmus eelmine välisluureameti aastaraamat, on muutusi toimunud vähe.
„Venemaa jätkab oma sõda Ukrainas, ta investeerib sinna üha rohkem ressurssi. Võib-olla selline huvitavam muutus Venemaa sees või trend, mida me näeme, on väike sõjaväsimuse levik elanikkonna seas, mis ei ole hetkel veel kriitiline, aga see on aspekt, millega Venemaa peab üha rohkem tegelema ja sinna ressurssi panema,“ rääkis Rosin.
Aastaraamatus on välja toodud, et tõenäoliselt jätkub sellel aastal Ukrainas kurnamissõda. Rosina sõnul jätkavad venelased tõenäoliselt peale jooksmisega, hoolimata inimeste ja tehnika kaotustest.
„Võimalikud on mingisugused taktikalised liikumised, rindejoon võib nihkuda mõned kilomeetrid sinna-tänna, aga me hetkel ei näe seda, et kuskilt tuleks mingisugune tohutu läbimurre kummaltki poolt,“ ütles ta.
Vaata pikemalt videost.
Välisluureamet hoiatab nii Venemaa kui Hiina eest
Täna avalikustati välisluureameti üheksas aastaraamat. Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin keskendus raporti alguses olevas pöördumises peamiselt Ukraina sõjale.
„Kui tahta alustada välisluureameti üheksandat aastaraamatut hea sõnumiga, siis on selleks kahtlemata Ukraina jätkuv vankumatus ja visa vastupanu Venemaa agressioonile. Paraku jätkab Venemaa tõenäoliselt ka 2024. aastal kurnamissõda Ukraina vastu. Eesti sõjalise ründamise oht on 2024. aastal ebatõenäoline, kuid lähituleviku julgeolekuolukord Euroopas ja Eesti piiridel sõltub sellest, kas Ukraina koos toetajatega suudab purustada Venemaa imperialistlikud ambitsioonid.“
Olulisemate punktidena toodi aastaraamatus välja Vene kurnamissõja jätkumine Ukrainas. Keskenduti Venemaa valmistumisele laiemaks vastasseisuks läänega, Vene sõjatööstuse ja sõjamajanduse käimasaamisele ning ühiskonna aina rängemale militariseerimisele.
„Venemaa sõjaväe reformi eesmärgid peegeldavad Venemaa juhtkonna nägemust ressurssidest, mida neil on vaja sõjaks Ukraina vastu ja vastandumiseks Läänele. Tõenäoliselt hindab Kreml, et järgmisel kümnendil võib tekkida konflikt NATO-ga. Eesti jaoks tähendab reformi elluviimine lähiaastatel Vene vägede märgatavat kasvu Eesti piiridel.“
Aastaraamatus nenditakse, et Venemaal on õnnestunud endiste Nõukogude Liidu riikide hulgas oma positsiooni säilitada, välja arvatud Moldovas ja Euroopa Liidu riikides. Venemaa proovib oma mõju laiendada Lähis-Idas ja Aafrikas ning mõjutada ka läänemaailma, näiteks tehes lääne ajakirjanikele tuure okupeeritud Ukraina aladel.
Raamatus on ka keskendutud Hiinale, mida ühendab Venemaaga vastasseis Ameerika Ühendriikidega. Ameti hinnangul on Hiina keskendunud globaalsematele eesmärkidele ning üritab suurendada oma mõjutustegevust, näiteks läbi erinevate initsiatiivide või oma tehnoloogia levitamisega.
Veel on välja toodud, et terrorismioht Euroopas püsib lähiaastatel tõenäoliselt kõrge, mida on mõjutanud koraanipõlemise aktsioonid Euroopas. Samuti rõhutatakse erasektori rolli salastatud teabe kaitsel Hiina ja Venemaa eest.
