Kaja Kallas tagaotsitavaks kuulutamisest: Venemaa käik ei ole üllatav, see on nende tavapärane hirmutamistaktika
(372)
„Venemaa arvab, et fiktiivne vahistamiskäsk aitab Eestit vaigistada – ma ei vaiki, jätkan jõuliselt Ukraina toetamist,“ sõnas peaminister Kaja Kallas.
„Vene Föderatsiooni käik ei ole üllatav, see on nende tavapärane hirmutamistaktika. Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist, Vene propaganda vastu võitlemist,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias.
„Venemaa arvab, et fiktiivne vahistamiskäsk aitab Eestit vaigistada – ma ei vaiki, jätkan jõuliselt Ukraina toetamist ja seisan Euroopa kaitse tugevdamise eest.“
Ta lisas, et Venemaa on läbi ajaloo looritanud oma repressioone niinimetatud õiguskaitseorganite kaudu. „KGB vahistamiskäsk on korra ajaloos mu pere suhtes ka väljastatud,“ näitlikustas ta.
„Olen ikka öelnud, et Vene režiimi kriminaalne tööriistakast ei ole muutunud. Meie tegevust nende hirmutamine ei väära.“
Peskov: ajaloolist mälu teotati
Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasi ilmusid Eesti peaministri Kaja Kallase ja riigisekretär Taimar Peterkopi nimed.
Andmebaasis ei ole näidatud, millise paragrahvi alusel Kallast ja Peterkopi taga otsitakse. Varem nõudis Venemaa uurimiskomitee esimees Aleksandr Bastrõkin oma alluvatelt, et nad kontrolliksid Eesti võimude tegevust seoses tankimonumendi mahavõtmisega Narvas.
Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles tänasel pressikonverentsil ajakirjanikele, et Venemaa siseministeerium kuulutas Kallase ja teised kõrgetasemelised ametnikud tagaotsitavaks, sest nad on vastutavad otsuste eest, mis on sisuliselt ajaloolise mälu teotamine, ja vaenuliku tegevuse eest Venemaa suhtes, vahendab Interfax.
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova teatas Telegramis, et Venemaa siseministeerium kuulutas Kallase ja Peterkopi tagaotsitavaks Nõukogude sõdurite mälestusmärkide hävitamise eest.
Lisaks Kallasele ilmus tagaotsitavate nimekirja sadu ametnikke ja poliitikuid Ida-Euroopast, kelle vastu on algatatud kriminaalasjad pärast punamonumentide mahavõtmist nende riikides.
Kokku otsitakse Eestist kaht, Lätist 83, Leedust 29, Poolast kolme ja Ukrainast 43 inimest.
