Kaitseuuringust selgus, et Venemaa võib sõjategevust jätkata kaks või kolm aastat

Venemaa kulutab umbes kolmandiku oma eelarvest kaitsele, kuid taoline relvade ja laskemoona kulutamine pole jätkusuutlik, teatati Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) raportis.

Venemaa suudab oma sõjategevust Ukrainas säilitada „veel kaks kuni kolm aastat,“ ütles IISS-i peadirektor Bastian Giegerich. „Kuid seda tehes peab ta kvantiteedile kvaliteedi ohverdama,“ lisas ta.

Londonis asuva mõttekoja raport näitab, et Venemaa sissetung Ukrainasse on suurendanud riikide kaitsekulutusi üle kogu maailma, vahendab Politico.

Ülemaailmsed kaitsekulutused kasvasid 2023. aastal 9 protsenti, ületades 2,2 triljonit dollarit, üle poole sellest on NATO riikide kulutused.

Euroopas suurendasid riigid kulutusi Ukraina abistamiseks, kelle kodumaine kaitsetööstus on sõjas tõsiselt kannatada saanud.

Giegerichi sõnul tõi käimasolev sõda esile „tootmise suurendamise väljakutseid, et pidada sammu konflikti nõudmistega“ ja näitab Euroopa sõjalises valmisolekus mõrasid.

Kõigist uutest kulutustest hoolimata on probleem lääne sõjalise tootmisvõimsuse suurendamisel. IISS märkis aruandes, et EL on õigel teel, et täita oma eesmärki tarnida Ukrainale märtsiks 1 miljon suurtükimürsku.

„Samuti on Ukraina kaotused olnud suured ja neid on täiendatud suures osas Lääne toetusega,“ ütles Giegerich. Ta lisas: „Mõju on parandanud Ukraina seadmete kvaliteeti, kuigi logistilise keerukuse hinnaga.“

Mõttekoda märkis, et kui Venemaa jätkab meeste ja varustuse Ukraina kaitse vastu saatmist samasuguses hulgas, on nende kulud tohutud.

Henry Boyd, mõttekoja kaitse- ja sõjalise analüüsi vanemteadur, ütles, et Venemaa „sõltub üha enam nõukogudeaegsetest pärandist et rahuldada nõudlust uute lahingumasinate järele“ ning „ohverdas väljaõppe“, et korvata oma vägede kaotusi lahinguväljal.