Kas tõustakse tuhast? Valimiskünnise alla jäänud Parempoolsed ja Rohelised kandideerivad europarlamenti

Suvistel Euroopa Parlamendi valimistel on esindatud ka Parempoolsed ning Eestimaa Rohelised. Esimestel on eestlaste seas toetust 2,1 protsenti, teisel 1,3 protsenti.

Parempoolsete juht Lavly Perling kinnitas, et kandidaatide nimekiri on koostamisel ja programmiarutelud käivad. „Kampaania kohta on veel vara öelda,“ tõdes ta. „Aga meie hinnangul on probleem selles, et kaasarääkimise ja arusaamise tase Euroopa Liidu asjades pole Eesti poolt kõige tugevam.

Perling lausus, et Parempoolsete siht on saada europarlamendis üks mandaat.

Erakonna juhi sõnul on Parempoolsete põhisõnum seista Eesti huvide eest Euroopas ja Euroopa huvide eest maailmas. „Kõik, mis puudutab majanduse konkurentsivõimet ja julgeolekut, on olulised teemad,“ rääkis Perling. Ta lisas, et Parempoolsete eesmärk on ka vähendada mahukat bürokraatiat, mis Euroopas asjaajamist takistab. „Arutelud käivad,“ sõnas Perling vastuseks küsimusele, kas ideed, kuidas bürokraatiat taandada, on juba laual.

Erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Evelyn Sepp sõnas, et Rohelised lähevad europarlamendi valimistele vastu selge pea ja „lõpetame jama“ hoiakuga. „Võtame eelolevat täie tõsidusega ja täismõõduliselt,“ kinnitas ta.

Sepa sõnul seisavad Rohelised valimistel toimetuleku, julgeoleku, keskkonnakahjude ja üleüldise raiskamise vähendamise ning paremate tehnoloogiliste lahenduste eest. Selle üle, mitu kohta Rohelised valimistel saada loodavad, Sepp otsesõnu spekuleerida ei soovinud. „Praegu näib, et parlamendis on kolm kohta lahtised, nii et meie igal juhul kandideerime,“ vihjas ta siiski.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant, tänavu valitakse eurosaadikud 6.-9. juunil. Kokku valitakse 720 liiget, Eestil on parlamendis 7 mandaati.