Valitsus algatas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu. Valikus on neli asukohta

Valitsus toetas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut algatada kaitsetööstuspargi rajamiseks riigi eriplaneering ning keskkonnamõjude strateegilise hindamine kolmes vallas.

„Laskemoona tootmine Euroopas on tõusutrendis, ent vajadused on jätkuvalt suuremad kui tootmisvõimsused. Meie oleme omalt poolt valmis looma kõik eeldused selleks, et ka Eestis oleks laskemoona tootmine võimalik,“ ütles Pevkur.

Riik plaanib rajada kuni 100 hektari suuruse kaitsetööstuspargi, mis peab vastama võimalustele rajada laskemoona tehas ja käidelda lõhkeainet. Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse neljas asukohas, mis asuvad kolmes vallas, täpsemalt Lääne-Nigula valla, Lüganuse valla ja Pärnu linna Audru ning Tõstamaa osavalla territooriumil.

„Soovime edendada Eestis sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmist. Üheks takistavaks teguriks on ettevõtjatele aeganõudev ja kulukas sobiva tootmismaa ruumilise planeerimise protsess. Tööstuspargi abil saame selleks riigina soodustava keskkonna luua. Tootmine ise peab toimuma turumajanduslikel alustel ning olema ekspordile suunatud,“ lisas Pevkur.

Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisrajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.

„Hetkel on valikus neli asukohta, millest sobivaim leitakse riigi eriplaneeringuga. Riigi eriplaneering on vajalik, sest pargil on oluline ruumiline mõju, selle loomise vastu on suur riiklik huvi ning me peame leidma sobiva asukoha maakonnaüleselt,“ selgitas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Lisaks uurib kaitseministeerium lõhkeaine tootmise võimalusi ja teostatavust.

„Lõhkeaine tootmine on oma olemuselt keemiatööstus ja vajab seetõttu laskemoona tootmisest rohkem ressurssi näiteks vee ja energia näol. Analüüsime lõhkeaine tootmise teostatavust Eestis. Riigi eriplaneering annab võimaluse leida asukoht ka lõhkeaine tehasele,“ ütles Sirp.

„Eesmärk on leida kaitsetööstuspargile üks asukoht nelja planeeringuala piires, kuid planeeringu võib asukoha eelvaliku tulemusel kehtestada tööstuspargi eri tootmisüksustele, näiteks lõhkeaine tootmisele ja laskemoona tootmisele, ka eri asukohtadesse,“ lisas Sirp.

Tööstuspargi ja seal tegutsevate ettevõtete tegevusega kaasneva mõju välja selgitamiseks ja minimeerimiseks tehakse planeeringu koostamisega samal ajal keskkonnamõju strateegiline hindamine koos muu asjakohase majandusliku, kultuurilise, sotsiaalse ja looduskeskkonnale avalduva mõju hindamisega.

Tööstuspark on plaanitud laskemoona tootmise nõudeid silmas pidades. Riik arendab välja vajaliku baastaristu, ettevõtted saavad rajada oma toomishooned. Park võimaldab toota nii väikese, keskmise kui suurekaliibrilist moona.

Kaitseministeeriumi eesmärk on planeering läbi viia 1,5 aastaga. Esimene tootmine võiks toimuda 2,5 aasta pärast.